Säämi |

Inka Kangasniemi muotâčiiŋâin rahtum čáitáldâh Ruávinjaargâst

Inka Kangasniemi taida lii puáttee oho uáinimnáál Ruávinjaargâst. Čáitáldâh álgá 16.2. já lii Ruávinjaargâst tuše oovtâ oho. Čáitálduv nommâ lii muottuu vuoiŋâs.

Inka Kangasniemi taida
Govva: Anne Golaz

Inka Kangasniemi lii ornim Ruávinjaargân čáitáldâh, mon taiduu lii rahtum muottuust ja jieŋâst. Čáitáldâh álgá 16.2. ja lii áávus tuše oovtâ oho. Tot lii ohtâvuođâst Arctic design week-tábáhtusân já tot lii olgon Pilke oovtâst Arctikum alda.

Kangasniemi lii ornim čáitálduvâid toolááb pirrâ Suomâ ja meiddei Ruošâst, Ameriikast ja Maadâ-Koreast. Taat čáitáldâh lii kuittâg vuossâmuš, mast sun lii kiävttám aamnâsin muottuu já jieŋâ já vuossâmuš, mii lii Ruávinjaargâst.

Proojeekt sun lii porgâm oovtâst čuovâkovejeijee Anne Golazáin. Golaz lii kuvvim čiiŋâid, moh uáinojeh Ruávinjaargâst já Helsigist.

Čáitálduv nommâ lii Muottuu vuoiŋâs

Muotâ aamnâsin poođij Kangasniemin mielân soŋŋâdâh lieggânemist, maid talle, jis muotâ teikkâ jieŋâ iä puáđigin? Muotâ lii kuittâg nuuvt tehálâs sämmilijd, sun iätá.

– Jis ulmuuh liikkojeh keččâđ mučišvuođâ já čáitálduvâst šadda veikkâ miinii muštoid teikkâ jurduid, te talle must oro, et mun lam luhostum, Kangasniemi muštâl.

Čáitálduvâst láá ohtsis kuttâ pargo uáinimnáál: vittâ čevečiiŋâ já ohtâ kruunu. Taiduin lii meiddei váldám kuuvijd já taah koveh maneh Ruávinjaargâst Helsigân. Jieŋâpargoh láá kuittâg Ruávinjaargâst tuše oho.

– Čáitálduv maŋa heervah suddeh, mutâ muštoh já koveh pääcih, povvâst Kangasniemi.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä