Sää´mjânnam |

Jõõskâs teâtt serdd määddest oummui mušttu – Natasha Magnani tuʹtǩǩii nuõrttsäʹmmlai luâđmateriaali âânnmõõžž näggtõsǩeeʹrjestest

Cambridge universiteeʹtt filosofia dåhttar Natasha Magnani tuʹtǩǩii jiijjâs näggtõsǩeeʹrjest, mäʹhtt nuõrttsäʹmmla âʹnne luâđmateriaalid äuʹǩǩen da mõõnnalla materiaali noorrmõš nâânad säʹmmlaid õhttvuõđ maddu.

Sevettijärvellä on tehdään vanhanaikaista, juurista ommeltua kolttasaamelaista venettä. Kuvassa Kiureli Niemenmaa.
Govva: Vesa Toppari / Yle

Filosofia dåhttar Natasha Magnani jieʹllmest rääʹzz da tõi âânnmõõžž lij leämmaž tobddâz juʹn päʹrnnvuõđ rääʹjest. Magnani moštt, mäʹhtt jeäʹnn laaʹvji noorrâd jeeʹresnallšem raaʹzzid sij dommriikkâst Ruõššjânnmest.

Nääiʹt son laaʹvji tuejjeed še mâʹŋŋlest Ameriikkâst, koozz piâr siiʹrdi teʹl ko Magnani leäi vittekksaž.

Natasha Magnani
Tuʹtǩǩeei Natasha Magnani jälsti Čeʹvetjääuʹrest da tobdstõõđi nuõrttsäʹmmlai määŋgpieʹllsaž kulttuuʹre da ǩiõʹlle. Govva: Natasha Magnani

Näkkam moošti vuâđald Magnanist šõõddi juʹrdd tuʹtǩǩeed alggmeer nuõrttsäʹmmlai raaʹzzi âânnmõõžž.

– Muu jeäʹnn noorii raaʹzzid ko son mušttlõõʹsti Ruõššjânnam. Tõin vueʹjjin mij õõʹniim dommvuuʹd miõlin. Leäm vuäinam Čeʹvetjääuʹrest, što oummu še mošttje päikklaž materiaalin da mon haalääm fiʹttjed tän, mäʹhtt oummu vueiʹtte piʹrǧǧeed serddmõõžžâst, mušttal filosofia dåhttar Natasha Magnani.

Mooštin nââneet õhttvuõđ maddu da kueiʹmm kueiʹmmseez

Näggtõsǩeeʹrjest tuʹtǩǩeet tõn, mäʹhtt nuõrttsäʹmmla âʹnne luâđmateriaalid ouddmiârkkân ǩiõtt-tuâjain da raaʹzzi âânnmõõžžâst.

Magnani tuʹtǩǩummuš ǩeâčč jõõskâs teâđ mošttmõõžž säʹmmlai raajjmõõžž mieʹldd; nooreeʹl ââldasvuuʹdi materiaalid, tuejjeeʹl tõin kaauʹnid, raajeeʹl da õhttõõzz moošt nooreeʹl. Šõddmõõžž čuäʹjte, što raajjmõõžž mieʹldd mošttmõš lij vueʹǩǩ, koin oummu nâânee sij kõskkvuõđ maddu da kueiʹmm kueiʹmmseez.

– Täk pohttmõõžž poʹhtte ouʹdde måkkam rool jõõskâs teâđast lij mošttmõõžžâst. Ouddmiârkkân ko oummu raʹjje võnnâz avi väʹldde pieʹcc, sij mošttje maaddârruâđ jõõskâs teâđ da nâânee tõn mieʹldd õhttvuõđ dommvoudda Peäʹccmest da še maddu ođđ aassâmvuuʹdest Lääʹddjânnmest. Tõn mieʹldd sij piʹrǧǧee tän serddmõõžžâst, mušttal Magnani.

Elina Vuoti, Natalia Magnani, Keväjärvi, pettu, puun kuoriminen
Elina Vuoti da Natasha Magnani väälddeʹmmen pieʹcc. Govva: Irja Jefremoff

Ouddmiârkkân Magnani näggtõstuʹtǩǩummuš pohtt õʹhtte võnnâzvaalmštummuž tuâjjkõõsk da tõn tiuddeei ouddmiârkid. Nuʹtt tõt čuäʹjat, mäʹhtt čõnnõõttmõš pirrõʹsse raajjmõõžž mieʹldd veäʹǩǩat raajjâd ođđ kõskkvuõđid oummivuiʹm da paaiʹǩivuiʹm.

– Puk käpplõõǥǥ mušttle sääʹmkulttuur jeälltummšest lie nuʹt määŋg jeeʹresnallšem oummu da instituutt pääikla materiaalivuiʹm. Oummu nooree õõutsââʹjest, sij čuäʹjte sääʹmkulttuur da nâânee õhttsažkååʹdd.

Varrasamosat: Sää´mjânnam

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä