Sápmi |

Juoigi Ingá-Máret Gaup-Juusoi Larin Paraske -bálkkášupmi

Gaup-Juuso atná bálkkášumi dehálažžan juoiganárbevirrui. Kalevalaš nissoniid lihttu jugii bálkkášumi lávvardaga Helssegis.

Inga-Maret Gaup-Juuso
Ingá-Máret Gaup-Juuso bálkkášuvvui Helssegis lávvardaga. Govva: Priváhta govva

Kalevalaš nissoniid lihttu jugii gáresávvonlaš Ingá-Máret Gaup-Juusoi Larin Paraske -bálkkášumi. Bálkkášupmi juhkojuvvo jahkásaččat sátnečehppiide.

Ingá-Máret Gaup-Juuso illuda vuorddekeahttes bálkkášumis.

– Dat lea hui stuora illu, ja stuora gudni oažžut dákkár bálkkášumi, mii fas de čájeha dan beroštumi sámekultuvrii ja erenomažit árbevirolaš juoigamii. Dat lea hui erenomaš, in lean oba vuordánge.

Bálkkášupmi nanne ja lokte árbevirolaš juoigama

Larin Paraske -bálkkášumi leat ožžon earet eará Suoma dásseválddi presideanta eamit ja diktačálli Jenni Haukio, valaštallandoaimmaheaddji Antero Mertaranta ja musihkár Mariska. Bálkkášupmi juhkojuvvui vuosttas geardde sápmelažžii.

Ingá-Máret Gaup-Juuso atná bálkkášumi buorrin sámekultuvrii go dat nannešii árbevirolaš juoigama.

– Mun oainnán ahte dat leat buorre min sámekultuvrii, ahte dat bođii oidnosiii. Dainna ládje maid, ahte dat nanne ja lokte árbevirolaš juoigama árvvu.

Dovdá ovddasvástádusa árbevirolaš luođi seailumis

Kalevalaš Nissoniid Lihttu muitala, ahte Seamma sohka -temajagi sii háliidedje loktet sámi kulturárbbi, mii lea Suoma okta eallilamos kultuvrrain. Sii ákkastallet bálkkášumi Ingá-Máret Gaup-Juusoi danin, go son buktá iežas ruohtasiid lunddolaččat iežas eatnigillii juoigamiin. Gaup-Juuso maid guoskaha gehččiid nu iežas servodaga siste, go maid giellarájáid rastá, muitala Kalevalaš Nissoniid lihttu sátnejođiheaddji doseanta Ildikó Lehtinen.

Gaup-Juuso oaidná, ahte bálkkášupmi addá motivašuvnna sutnje muhto maiddái eará sámeartistaide.

– Dat addá alccen maid eambbo motivašuvnna ja movtta bargat dan árbevirolaš juoigama ektui, ja muđuidge kulturárbbi seailluheapmái.

Ingá-Máret Gaup-Juuso boahtá maiddái boahtevuođas juoigat.

– Mun dovddan vehá ovddasvástádussan doalahit dan luohteárbevieru nu ahte dat seailu ja bissu ain nannosin. Ja dieđusge nugo Suomas sápmelaččan, nu mun háliidan iežan daidaga bakte váldit beali áigeguovdilis áššiide, dien mun dagan dien iežan luđiid bakte, lohká Gaup-Juuso. 

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä