Säämi |

Kielâpiervâleh láá tääl virgálávt sirdum kieldân: tääl servi porgâškuát nuorâi já rävisulmui pyerrin

Porgemáánu aalgâst anarâškielâ kielâpiervâleh láá virgálávt sirdum anarâškielâ seervist Aanaar kieldân. Sehe seervi saavâjođetteijee, ete kieldâ arâšoddâdemhovdâ ilodává, ko ohtsâšpargo luhostui pyereest já tääl piervâleh láá sirdum.

Marja Liisa Olthuis
Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis mield kielâpiervâlij jođettem já ovdedem lâi oovtâlágán päälgis. Tääl seervi uásild taat päälgis nohá. Govva: Anja Kaarret / Yle

Kuldâl maid anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis muštâl. Jietna: Sáárá Seipiharju / Yle

Iloliih já soroliih tobdoh siämmáá ääigi. Náávt anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis čielgee tubdâmušâidis, ko kielâpiervâleh láá tääl virgálávt sirdum seervist Aanaar kieldân.

Olthuis muštâl, et kielâpiervâltoimâ lii tego seervi pärni. Kiästen ij lamaš kuittâg pargoääigi pärni tipšomân ađai kielâpiervâlij joođeetmân já lii korrâ hommá jieijâs rijjâääigi taid pargoid porgâđ. Taat lâi stuárráámus suijâ, mondiet servi lii luoppâm kielâpiervâlijn porgemáánu aalgâst.

– Kale tom tiäđust-uv smiättá, et ličij-uv tom puáhtám porgâđ nubenáál. Mutâ ličij kolgâm leđe pargoäigi toos, et ličij pastam stivriđ taid piervâlijd pehtilubbooht já máhđulávt meid nubástittiđ tooimâ, čielgee Olthuis.

Pirkko Saarela
Aanaar kieldâ arâšoddâdemhovdâ Pirkko Saarela mield kielâpiervâlij sirdem lâi stuárráb proosees ko sij vuordii. Tääl tot lii kuittâg tábáhtum. Govva: Sáárá Seipiharju / Yle

Aanaar kieldâ arâšoddâdemhovdâ Pirkko Saarela illood, ko taat stuorrâ proosees lii tääl vaalmâš já ohtsâšpargo anaraškielâ servijn moonâi pyereest.

– Tääl taat lii tuođâi tábáhtum já puoh pargeeh láá jieht algâttâm pargoost. Rávhálávt peessâp algâttiđ, ko uási párnáin láá val kesiluámust. Pargein lii val asto hoittáđ keevâtlijd aašijd.

Suu mield párnái tááhust mihheen ij kolgâččii muttuđ, mutâ pargein lii uđđâ hovdâ já ovdâolmooš. Toos lasseen kieldâ lii pálkkááttâm uđđâ pargeid: oovtâ sajasii já oovtâ uđđâ fastâpargee.

Ilouuđâs maŋgâsáid lii tot, et anarâškielâ kielâpiervâleh pyehtih täst ovdâskulij-uv mälistiđ jieš. Saarela mield nuuvt kuhháá, ko pargeeresurseh láá tuárvi.

Aanaar kieldâ lii uástám Avveel kielâpiervâl Kuáđi perâtáálu. Aanaar kielâpiervâlist já Piäjust kieldâ lii láigulâžžân. Avveel kielâpiervâl máhđulávt sirdoo uđđâ škovlâkuávdážân talle ko tot valmâštuvá.

Anarist kielâpiervâleh máhđulávt sirdojeh Aanaar škoovlâ tááláš koskâpuddâsâš soojijd, mutâ taat tábáhtuvá eskân talle, ko Aanaar uđđâ škovlâ lii vaalmâš. Saarela mield Aanaar kielâpiervâleh pisoh siämmáá tááluin kuittâg kulmâ ive.

Olthuis: Nuorâi já rävisulmui vuáru puátá tääl

Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis muštâl, et sij iä lah seervist val loopâ räi jurdâččâm puátteevuođâ, mutâ eidu tääl servi kuittâg viggá pyerediđ anarâškielâlij nuorâi tile.

– Mijhân ep lah seervist ovdâmerkkân nuorâi pyerrin ostâm porgâđ jur maiden. Puoh äigi lii moonnâm kielâpiervâlij juurrâdmân. Tääl ko haldâšem sirdoo kieldân, te mun oskom, et mist lii saje eidu nuoráid.

Servi lii faallâm nuoráid kesipargo, mast nuorah láá čáállám Wikipedia artikkâlijd anarâškielân. Toos lasseen nuorah láá taan čoovčâ uážžumin viijmâg-uv kiirjijd luuhâmnáál Tuhháát sijđod nuorâi kirjálâšvuođâ -proojeekt áánsust.

– Mun uáinám, et nuorâi kirjálâšvuotâ ij kolgâččii leđe tuš uánihâš ohtii porgum hommá. Jyehi ive kolgâččij leđe ovdánem, et 3–4 roomaan jurgâluččii já puáđáččii anarâškielân. Talle puávtáččij leđe tuđâvâš.

Nuorâi lasseen meid rävisulmui táárbuid kolgâččij huámmášiđ.

– Tiäđust-uv vuorâsulmuuh-uv tarbâšiččii veikkâ maid. Sárnumpiirâs já sárnumskipáreh láá tagareh já meid vuorâsulmuuh luvâččii já čáláččii mielâstis anarâškielân.

kielipesä
Ko kielâpiervâltoimâ aalgij ive 1997, te lâi tuše ohtâ kielâpiervâl. Viehâ jotelávt seervist huámmášii, et ohtâ ij lah tuárvi, kalgeh leđe eenâb-uv vâi kielâ siäilu já šaddeh eenâb nuorâ sárnooh. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Ohtâ kielâpiervâl ij lamaš tuárvi

Anarâškielâ servi algâttij kielâpiervâltooimâ 1997, nuuvt ete tot lii pištám vááijuv niäljádâs ihečyeđe. Olthuis muštâl, et vistig Matti MorottajaIlmar Mattus lává haldâšâm kielâpiervâlaašijd oovtâst seervi jesânijgijn kiäh talle lijjii fáárust. Olthuis noomât, et meid Ritva Kangasniemi lii lamaš tooimâst fáárust ubâ kielâpiervâlij ääigi.

Olthuis muštâl, et ko sun poođij fáárun, te juurdân lâi vijđediđ kielâpiervâl tooimâ. Ohtâ kielâpiervâl ij lah tuárvi.

– Mij rekinistijm, et ohtâ kielâpiervâl ij pijssáá vâi kielâ siäilu, et nuorâbijd sárnoid kalga finniđ eenâb ko oovtâ kielâpiervâlist. Talle mij vijđedijm kielâpiervâl tooimâ.

Tääl Aanaar kieldâst láá kulmâ kielâpiervâl, mutâ Säämist mäddiláá ij lah ohtâgin anarâš kielâpiervâl. Olthuis tuáivu, et anarâškielâ tiileest puávtáččij jurdâččiđ siämmáánáál maht maorijn lii.

– Tobbeenhân láá maaŋgâ čyeđe toh kielâpiervâleh, mut mist tiäđust-uv uccâ sárnoojuávkku, et vistig-uv kolgâččij finniđ eenâb sárnoid, sárnoi siisâ äššitobdeid já áámmátulmuid kielâpiervâlsuárgán.

Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä