Sää´mjânnam

Lääʹjj häitta Taar peäʹlnn miâlggâd obbnes jaukkâm sääʹmǩiõl jeälltummuž – Georg Ivanowitz illvââ åskk, što pueʹtti puõlvvõõǥǥ sämsteškuäđče

Georg Ivanowitz, Neiden, Norja
Georg Ivanowitz lij šõddâm Njauddmest, Taar peäʹlnn, leâša ij leäkku ni kuäʹss mättjam sooǥǥâs ǩiõl. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Torkel Rasmussen lij seʹlvteʹmmen Taar Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest saaʹmi ǩiõllvueʹjj.

NJAUDDÂM Georg Ivanowitz vaaʒʒač jiijjâs šeelljast Njauddâm siidâst, Taar peäʹlnn. Njauddâmjokk kââmm aivv suu põõrt paaldâst. Ougglest kuâsttai saaʹmi ceessan. Täk lie suu sooǥǥ, Njauddâm siid saaʹmi vuuʹd. Ivanowitz teâtt, ǩii son lij da koʹst puätt. Leâša nuʹtt mâʹte jeeʹres Taar peäʹl sääʹm, son ij leäkku mättjam jiijjâs jieʹnnǩiõl.

– Teʹl ko leʹjjem päärnaž, ij ni ǩii mainstam muʹnne sääʹmǩiõl, jie teʹl mättʼtam. Ko leʹjjem 12-ekksaž, eʹčč sämsteškueʹđi muʹnne, leâša teʹl jiõm teänab haaʹlääm ni kuullâd tõn ǩiõl, ij tõt šõddâm ni måkmen, maainast Ivanowitz.

Ivanowitz peʹcclââšš, što tän ääiʹj Taar peäʹlnn ij teänab ni ǩii maainâst sääʹmǩiõl. Tåʹlǩ Lääʹddjânnmest Taʹrre siirdčõõttâm sääʹm võl sämste.

– Ij ni ǩii teänab maainâst tõn Njauddâm suõm. Tääiʹben kâʹl jälste nuʹtt Lääʹdd ko še Taar peäʹl Njauddmest nåkam oummu, kook mainste Paaččjooǥǥ suõm. Tõt lij miâlggâd ââlda Njauddâm suõm, čiõʹlǧǧad Ivanowitz.

Nuortalašgiela oahpahus
Ânnʼjõž vueʹjjest sääʹmǩiõll ij leäkku veerǥlaž ǩiõll Taarâst. Govva: Yle Sápmi

“Sääʹmǩiõl ââʹnet samai ooccanj”

Taar peäʹlnn lie arvvõõzzi mieʹldd 150–300 sääʹm, leâša sääʹmǩiõll kâʹl lij vuuʹdest jaukkâm miâlggâd obbnes.

Taar Sääʹmteʹǧǧ lij ååʹn seʹlvteškuättam, mäʹhtt sääʹmǩiõl vuäitči jeällted. Čiõlǥtõõzz tuejjeei, filosofia dåhttar da Sääʹm õllškooul journalistiikk vuõssmõs amanueʹnss Torkel Rasmussen maainast, što suu tuâjjan lij čiõlǥeed Taar saaʹmi ǩiõlʼlaž vueʹjj.

– Täävtõssân lij seʹlvted tõn, što mâid sääʹm jiijj haaʹlee jiijjâz ǩiõlin da mõõnnalla sij haaʹlee lââʹzzted tõn âânnmõõžž. Ânnʼjõž vueʹjjest ǩiõl ââʹnet samai ooccanj da tõn diõtt Sääʹmteʹǧǧ seeʹlvat, mäʹhtt leʹčči vueiʹtlvaž lââʹzzted ǩiõl âânnmõõžž, čiõʹlǧǧad Rasmussen.

Sääʹm jälste nuʹtt Lääʹddjânnmest, Ruõššjânnmest ko še Taarâst. Rasmussen lij ååʹn seʹlvteʹmmen, mäʹhtt sääʹmǩiõl ââʹnet täin jânnmin.

– Tõʹst vuäitt vueiʹnned vueiʹttemvuõđid õhttsažtuõjju da vueiʹnned še šiõǥǥ ouddmiârkid, måkam ǩiõl õõlmâs âânnmõš lij nuuʹbb jânnmest. Tän tuâjast feʹrttai seʹlvted, mõõn jiânnai sääʹmǩiõl ââʹnet škooulin, peiʹvvhåiddpaaiʹǩin da universiteeʹttin. Da måkam vueiʹttemvuõđ lie, jõs haaʹlad vuõrâsooumžen mättʼtõõllâd sääʹmǩiõl. Seʹlvtam še, što mõõn jiânnai sääʹmǩiõl ââʹnet kooʹddi da Sääʹmtiiʹǧǧi vaaldšummšest, maainast Rasmussen.

Torkel Rasmussen, tutkija, Utsjoki
Torkel Rasmussen âlgg ǩiõrǥted čiõlǥtõõzz sääʹmǩiõl jeälltummšest rosttovmannu peäʹlrääʹjest. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

“Lääʹjj häitta ǩiõlljeälltummuž“

Kuvddlõõzzâst Rasmussen čiõlǥtõõzzâst lie riikki lääʹjj, mõõk kueʹsǩǩe saaʹmid. Taar saaʹmin lie seämma vuõiggâdvuõđ ko jeeʹres sääʹmjooukin, leâša ij ni õõut sääʹmjooukâst leäkku seämmanallšem vuõiggâdvuõttvueʹǩǩ ko saaʹmin lij Lääʹdd peäʹlnn.

– Sääʹmlääʹǩǩ lij sami jiijjâsnallšem da viõhss, särnn Rasmussen.

Taar peäʹlnn lie kueʹhtt lääʹjj, mõõk häitta sääʹmǩiõl jeälltummuž, vuäinn Torkel Rasmussen.

– Lij jeäʹrbi mieʹldd mättʼtemlääʹǩǩ, kååʹtt ij uuʹd vuõiggâdvuõđid saaʹmid mättjed sääʹmǩiõl škooulâst. Päiʹǩǩnõmmlääʹǩǩ däs ij uuʹd vueiʹttemvuõđ ââʹnned sääʹmǩiõl õlmmsânji päiʹǩǩnõmmkõõlbin da kaartin. Lääʹjj kueʹsǩǩe tåʹlǩ juuʹlev-, saujj- da tâʹvvsääʹmǩiõlid. Tõt tuejjad tõn, što jie vueiʹt piijjâd čuâǥǥaskõõlbid sääʹmǩiõʹlle da päärnain ij leäkku vuõiggâdvuõtt mättjed sääʹmǩiõl škooulâst, čiõʹlǧǧad Rasmussen.

Čiõlǥtõõzz vääras Rasmussen jåått mainstâʹttmen Taar peäʹl saaʹmid, da raportt âlgg valmštõõvvâd rosttovmannu peäʹlräjja. Sääʹmǩiõl lij vueiʹtlvaž jeällted Taar peäʹlnn, leâša ij kâʹl õhttsažtuâjtää, vuäinn Rasmussen.

– Vuäinam, što sääʹmǩiõl jeälltummuž Taar peäʹlnn ij pââʹst tuejjeed õhttsažtuâjtää Lääʹdd- da Ruõšš peäʹl saaʹmivuiʹm. Näkam õhttsažtuâjast taarbše õhttsaž ǩiõl, da ääiʹj mieʹldd sääʹmǩiõll vuäitt šõddâd õhttsaž ǩiõllân. Ǩiõlʼla resuurs, mättʼtõõzz vueiʹttemvuõđ da ǩiõččlâsttmõõžž ǩiõlljeälltummšest lie ânnʼjõž vueʹjjest Lääʹdd peäʹlnn, da lij jiânnai, mâid vuäitt mättjed toʹben, särnn Rasmussen.

“Taarrjânnam lij riõʹvvjam Njauddâm saaʹmid“

Håʹt-i Georg Ivanowitz lij mõõntam sooǥǥâs ǩiõl, son õõmtââšš jurddi läppjam ǩiõl jeälltummšest.

– Tåbddai moodras jurddjen. Tõt mii lij mõõnnâm, tõt lij mõõnnâm. Ij tõt puäʹđ teänab mååust. Ij leäkku äuʹǩǩ jeällted tõn ǩiõl tääiʹben, ko kulttuur lij jaukkâm. Ååʹn tåʹlǩ Taarrjânnam kåitt teevvad tõn vieʹrrvuõđ, koon lij jiõčč tuejjääm. Taarrjânnam vieʹǩǩin veʹt lie riõʹvvjam Njauddâm saaʹmid, reämhâtt Ivanowitz.

Ivanowitz čuäʹjat tõõzz, mäʹhtt Njauddâm sääʹm mõõnte vuõiggâdvuõđid jiijjâz jânnmid da čaaʹʒʒid da šõʹdde kõrr tarrlâsttmõõžž vuâlla. Njauddâm sijdd jooudi pååđai jeeʹres sääʹmsiidin juʹn eeʹjjest 1826, ko jeeʹres siid paʹcce Lääʹdd da Ruõšš raaji tuâkka. Taar peäʹl sääʹm mõõnte kueʹllšeeʹllemvuõiggâdvuõđid jooǥǥid da vuõnid. Vuuʹd puäʒʒhoiddu šõõddi hueʹnab vueʹǩǩ da tõt puuđi siõmmnai siõmmnai.

Georg Ivanowitz, Neiden, Norja
Georg Ivanowitz šâddpäiʹǩstes Njauddmest. Tueʹǩǩen snimldõõǥǥâst kuâsttai saaʹmi ceessan. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Ivanowitz kuuitâǥ siõmmna jättââvv tõʹst, što ij silttâd sääʹmǩiõl.

– Kâʹl tâma tõt väiʹvvad, ko kuulam Čeʹvetjääuʹr saaʹmid mainsteʹmmen sääʹmǩiõl kõskkneez. Leâša leäm leämmaž säʹmmlaž ǩeeʹjjmieʹldd jieʹllman, håʹt-i jiõm ni silttâd sääʹmǩiõl. Leäm piʹrǧǧääm lääʹdd- da taarǩiõlin. Muʹst lij leämmaž vueiʹttemvuõtt mättjed ǩiõl, leâša jiõm välddam tõn vuâstta, ko näggrõʹššem.

Ivanowitz maainast, što Njauddâm vuuʹd saaʹmin Taar peäʹlnn lie leämmaž pâi šiõǥǥ kõskkvuõđ Lääʹdd peäʹl saaʹmivuiʹm Čeʹvetjääuʹrest. Suu päärna lie leämmaž še Čeʹvetjääuʹr ǩiõllpieʹzzest. Ivanowitz ij kuuitâǥ tuõst åskkad, što pueʹtti puõlvvõõǥǥ vuäitče võl Taar peäʹlnn mättjed sääʹmǩiõl.

– Tõt vuäitči leeʹd aivv šiõǥǥ, leâša mon jiõm ååsk tõõzz. Tõt lij mõõnnâm. Lääʹddjânnmest lie håiddam samai puârast saaʹmi aaʹššid, leâša Taarâst jie kâʹl leäkku, vuäinn Ivanowitz.

“Pâi lij tuäivv“

Lääʹddjânnmest, Taarâst da Ruõššjânnmest lie õhttsiʹžže nuʹtt 1 000 säʹmmliʹžžed. Nuʹtt 300 ooumžed mainste sääʹmǩiõl ânnʼjõž vueʹjjest Lääʹdd peäʹlnn da ǩiõll kollai võl Ruõššjânnmest še.

Lääʹddjânnmest sääʹmǩiõll leäi õõut kõõsk juʹn jaukkmen, leâša väimmšõs ǩiõlljeälltemtuåimi veäkka puärraz piʹjje päärnaid ǩiõllpieʹzzid da vuõrâsoummu še loǥškueʹtte vaarvuâlaž ǩiõl.

Lääʹddjânnmest lij vueiʹtlvaž lookkâd sääʹmǩiõl škooulâst da ǩeeʹrjted tõn še pâʹjjmättʼtõõttiǩeeʹrjtummšin. Ǩiõll kollai arggpeiʹvvjieʹllmest da kuâsttai še õõlmâs stroiʹttlin di čuâǥǥaskõõlbin.

Eeva Nykänen, Sevettijärvi
Eeva Nykänen auʹǯǯai oummid smeʹllkânji ââʹnned sääʹmǩiõl. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Čeʹvetjäuʹrrneǩ Eeva Nykänen vuäinn, što ǩiõl kâʹl lij vueiʹtlvaž jeällted, ko tõn pâi maainast.

– Pâi lij tuäivv, jõs håʹt mâka õhtt ooumaž säämast da serdd ǩiõl ooudårra. Teʹl ǩiõll lâssan, särnn Nykänen.

Tät artikkel lij vueʹss Yle Sääʹm ǩiõllneäʹttel siiskõõzzin.

Jåårǥlâttam Tiina Sanila-Aikio

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä