Loga dán artihkkalis, makkár jearahallamat ja videot geasuhedje Yle Sámi guldaleddjiid ja gehččiid.
Eanemus guldaluvvon Beaivvi ságat -sisdoalut
1. Aqqalu Berthelsen muitala jurdagiiddis eskimo-doahpagis ja álbmoga dilis
Dán jagi eanemusat Beaivvi ságat -áššiin geasuhii aktivista ja artista Aqqalu Berthelsen jearahallan, mas son muitala manne eskimo-doahpaga geavaheapmi ii leat heivvolaš ja makkár váttisvuođat su álbmogis leat. Guldal jearahallama dás.
2. Miisa Nuorgam lea Jagi nissonolmmoš 2020
Nubbin eanemus Beaivvi ságat -sisdoaluin geasuhii jearahallan, mas Miisa Nuorgam muitala go son lea válljejuvvon Jagi Nissonolmmožin 2020. Válljejumi dagai Business and Professional Women Finland ry (BPW Finland). Nuorgam muitala dán jearahallamis dovdduidis dovddastusa birra ja makkár mearkkašumi son das oaidná. Son bargá olu rasismmain, nieiddaid ja nissoniid vuoigatvuođain ja dásseárvoáššiin. Guldal jearahallama dás.
3. Eanodatlaš Joni Daniel Wallén mielde Temptation Island Suopma -prográmmas
Goalmmádin eanemus Beaivvi ságat -sisdoaluin geasuhii dát jearahallan. Eanodatlaš Joni Daniel Wallén lei mielde ođđa Temptation Island Suopma -bajis. Son lea okta dain siŋŋeliin, guhte geahččalii čánset nissoniid, geain lea jo guoibmi. Guldal dás, mo son šattai fárrui prográmmii. Guldal jearahallama dás.
Eanemus guldaluvvon Anarâš saavah
1. Miäcástem saavah já muumih anarâškielân oinuuškyetih
Anár hotealla Kultahovi eamit Kaisu Nikula muitala, makkár vuordámušat sis leat boahtte dálvvis. Anárašgielat mumenat oidnogohtet TV:s 7.9. rájes. Yle Sámi mánáidprográmmaid buvttadeaddji Heli Huovinen lea Snurrenieida. Guldal ášši dás.
2. Muumih, kielâpiervâleh kuundán, kuobbâreh ja kost lah, mii kulloo Mervi Sistonen
Yle sámegielat mánáidprográmmaid buvttadeaddji Heli Huovinen ohcá mánáid Unná Junná. Guldal ášši dás.
3. Muumijn Heli Huovinen, Anna Morottaja ja Aimo Aikio
Mumeniid dubben lea álgán. Heli Huovinen, Anna Morottaja ja Aimo Aikio muitalit iežaset rollain. Guldal ášši dás.
Eanemus guldaluvvon Nuõrttsäämas-sisdoalut
1. Kirsi-Marja Korhonen: suvdinrenne
Meäʹcchalltõs Meäʹcctääll oy Lappi jååʹđteei Kii leʹbe Kirsi-Marja Korhonen ij vueiʹn nu´ʹtt, što Meäʹcchalltõs leʹčči vuõss-sâjjsaž vasttõõzzâst meäʹcctääl kulttuurääʹrb ruõkkjen. Guldal jearahallama dás.
2. Mikko Härö museadoaimmahagas: suvdinrenne
25 eeʹjj mââiårra ouddlõsttum muõri vuõjtemkuäʹbrr lij läähhlõõvvâm Kõskkmajääuʹr da Njeäʹllemjääuʹrr kõõskâst. Museovirasto koontâršuur mieʹldd siʹjjid jeäʹla ouddam koʹrjjeemtieʹǧǧ valdiast, håt-i tõt kooll siʹjji håiddam vuâlla. Guldal jearahallama dás.
3. Tauno Haltta: suvdinrenne
Eeʹjj 1929 Allmännä Trävaroaktiebulaget i Finland raaji Kõskkmajääuʹr da Njeäʹllemjääuʹr kõʹsǩǩe muõri vuõjtemkueʹbr 1929 da tõn mieʹldd vuõjte muõrid Čarmmtuõddâr rääʹjest Taʹrre. Eeʹjj 1932 puuđi tõt tåimm da vuõjtemkuäʹbrr paaʹʒʒi tõõzz. Ođđ jieʹllem šõõddi vuõjtemkuäbrra eeʹjj 1994–1995 ko Museovirasto ouddlõõ ouddlõõʹsti tõn. Njeäʹllma mååust siirdčõõttâm Tauno Haltta leäi mieʹldd ouddlâʹsttmen kueʹbr. Guldal jearahallama dás.
Eanemus guldaluvvon Ásllaga Á-studio -sáddagat
1. Sisabahkkemiidda dárbbašuvvo Sámis ovttasbargu ja ođđa čovdosat
Dálkkádatrievdamii eai sámit bastte beare ollu ieža váikkuhit, muhto iešguđege sisabahkkemiidda Sámi guovlluin bastet go barget ovttas. Guldal sáddaga dás.
2. Riikkaid ráddjejumit hehttejit eandalit sámi skuvllaid ja studeanttaid
Norga lea joatkán rájiid giddema borgemánu 15. beaivái, seammásgo Ruošša ii leat almmuhan mán guhká sii dollet rájiid gitta. Buot dáid koronavirusa dagahan rievdadusaid dihte olbmot goit geahččalit eallit iežaset eallima ja jurddašit ovddosguvlui. Guldal sáddaga dás.
3. Sámit lea dál válljen iežaset komissáraid Suoma duohtavuođa kommišuvdnii - Movt dás ovddosguvlui?
Suoma oaiveministtar Sanna Marin ráđđehusprográmmas čuožžu ain ahte bargu duohtavuođa- ja soabadankommišvnna ásahuvvamii jotkojuvvo. Kommišuvnna barggu ulbmilin lea čohkket sápmelaččaid vásahusaid/ gillámušaid Suoma stáhta ja eará virgeolbmuid doaimmaid ektui ja buktit dán dieđu ovdan. Guldal sáddaga dás.
Eanemus guldaluvvon Jovnna sátnegihput
1. Jovnna sátnegihppu: cihca, cihci, cihcci, civzza, civnna ja cahca
Dovddatgo don sániid cihca, cihci, cihcci, civzza, civnna dahje cahca? Yle Sámi doaimmaheaddji Jouni Aikio muitala vahku vuosttas sátnegihpus, maid dát sánit mearkkašit. Guldal oasi dás.
2. Jovnna sátnegihppu: bahčit, báhčit ja báhcit
Lávetgo sorrot sániiguin bahčit, báhčit ja báhcit? Yle Sámi doaimmaheaddji Jouni Aikio guorahallá dán sátnegihpus dáid sániid erohusaid. Guldal oasi dás.
3. Jovnna sátnegihppu: áhcagas, áhcahit, áhcut, azihit
Áhcagas, áhcagastit ja áhcahit leat báhkka sánit, áhci ja áhcut gullet suinniid rádjamii. Olmmoš sáhttá leat ahccil dahje azuheapmi. Maid dasto mearkkašit ahcit, azihit, azistit ja ahccohallat? Jouni Aikio guorahallá dáid sániid mearkkašumiid ja erohusaid. Guldal oasi dás.
Eanemus gehččojuvvon neahttavideot
1. Ohcejoga ođđa skuvlii šávihit oahppit
Ohcejoga ođđa skuvlii šávihit fargga oahppit. Videos doaimmaheaddji Kaisa Aikio čájeha ja muitala, makkár ođđa skuvlavisti Ohcejogas váldojuvvo fargga atnui. Geahča dás.
2. Govvejaddji Terhi Tuovinen addá buoremus rávvagiid luonddu govvemii
Aanar Pasasjäuʹrr lij obbnes käälõõttâm, ko sniimmi Terhi Tuovinen njaaǥǥtââll jääuʹr riddu. Kamera vuõiggan jåtlânji čõõʹlmi ouʹdde. Tueʹles-sueʹlnn kõõskâst Tuovinen kaauni njuhččpaar. Suʹst kamera jåått mieʹldd juõʹǩǩ päikka. Geahča dás.
3. Dovtta uvjjat ja njuvčča rábmá sáhtte dolin šaddat veaskun
Sääʹm-muʹzei Siida nordldõõǥǥâst lie tuõʹđi spesiaal ǩiõtt-tuâj. Geahča dás.
Eanemus guldaluvvon Binna Bánna -sisdoalut
1. Mainna mikro doaibmá?
Eanemus Binna Bánna -sisdoaluin geasuhii oassi, mas áhkku muitala doložiid birra. Bargobájis lea fáddán šleađga. Muhtin spoahkuha mii ja gii son lea?
2. Maid sáhttá geassit bargat?
Nubbin eanemus Binna Bánna -sisdoaluin geasuhii oassi, mas gullat go Mette vuojada vuosttas geardde jávrris. Geassit ferte maid borrat lákcajieŋa. Dan mielas leat goitge muhtin Binna Bánna sáddaga guldaleaddji.
3. Teáhtera sáhttá stoahkat ieš čájáhallamiin
Duhkorasfiguvrrain šaddá teáhter. Gullat máidnasa almmi ivnnit. Guokte sierra ivnni go sehkke oktii, šaddá ođđa ivdni.
Binna Bánna -oasit leat guldalanláhkai Areenas ovtta mánotbaji sáddenbeaivvi rájes. Guldal ođđasamos oasi dás.