Säämi

Luuvâ maht anarâškielâ oppâm lii muttám ulmui eellim – Kielâtotkee: “Kielâiäláskitmist ij lah kuássin saahâ tuše kielâst”

Essi Morottaja
Essi Morottaja páárnáš piäsá oppâđ anarâškielâ pääihist, ko kuohtuuh vanhimeh mättih anarâškielâ. Govva: Anja Kaarret / Yle

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee oovtâ ive pištee kuursâ anarâškielâst já kulttuurist. Taan kuursâ peht ulmuuh láá uážžum suuvâs kielâ maasâd, nonnim jieijâs identiteet já peessâm porgâđ anarâškieláin.

Essi Morottaja lii oppâm anarâškielâ rävisolmožin. Anarâškielâ lii suu ááhu kielâ, mutâ suu ákku ij lah sárnum tom párnáidis. Sun lii jo kuhháá lamaš perustum anarâškielâst.

– Kale mun talle jo párnážin halijdim tom oppâđ, mutâ talle ij lamaš máhđulâšvuotâ toos, sun muštâl.

Morottaja enni já ucc´uábbi lává meiddei máttááttâlâm anarâškielâ. Vistig enni máttááttâlâi kielâ, talle párnááh. Meid Morottajan kielâ oppâm lâi tehálâš.

– Kalehân tot suotâs tobdo lii, ete ko lam tom kielâ finnim maasâd, sun muštâl.

Uđđâ skipáreh, pargosajeh já ollásávt uđđâ maailm

Kielâ oppâm lii muttám Essi Morottaja eellim ollásávt. Sun muštâl, ete kielâ oppâm fáárust poođij meid sämmilâšvuoiŋâ.

– Poođij taggaar uđđâ maailm ko tom kielâ finnejim, Morottaja illood.

Oovtâ ive kurssâ lii tiäđust-uv intensiivlâš já ennuv uđđâ aašijd koolgâi máttááttâllâđ uánihâš ääigist. Sun kaavnâi ennuv uđđâ ustevijd kuursâst, mutâ ohtâ äšši tobbeen lâi kuittâg puoh pyeremus.

– Kielâmiäštáreh lijjii nuuvt pyereh! Tot kale išedii, ko kuulâi tom olmâ kielâ.

Morottaja peesâi kielâoppâm maŋa porgâđ anarâškieláin párnáiohjelmist já meid sämikielâmáttáátteijee sajasâžžân. Enniluámu maŋa sun áigu juátkiđ kieláin porgâm.

– Kale tot lâi hirmâd suotâs já tehálâš munjin, et peessim kielâ kevttiđ já porgâđ tain kieláin, sun muštâl.

Uđđâ kielâsárnoo osko, ete kielâ kulloo já uáinoo meid puátteevuođâst.

– Ij kale lah jämmee kielâ! Aainâs-uv tääbbin Anarist mun peesâm tom ennuv kuullâđ já sárnuđ, sun muštâl.

Iiris Mäenpää
Máttáátteijee Iiris Mäenpää muštâl, ete uđđâ kielâ oppâmist tehálumos äšši lii mohtâ. Govva: Anja Kaarret / Yle

Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ máttáátteijee Iiris Mäenpää lii meiddei oppâm anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást. Sun ij liččii kuássin oskom, ete puávtáččij oppâđ kielâ nuuvt pyereest, ete puáhtá porgâđ toin.

– Talle ko kielâ oppim, te šoodâi mielâ varriđ maasâd teehin päikkikuávlun já porgâškyettiđ kielâ pyerrin. Anarâškielâ oovdedmist lii šoddâm munjin váimuäšši, Mäenpää muštâl.

Mäenpään anarâškielâ oppâm muutij meid suu identiteet já nuuvt sun kevtiškuođij mááccuh.

– Tot lii kale taggaar mii muttá identiteet, tom lasseen ete uáppá tom kielâ, sun muštâl.

Anarâškielâ lii suu äijih eenikielâ. Mäenpään lii lamaš merhâšittee peessâđ sárnuđ äijihijnis anarâškielâ.

– Lii lamaš hirmâd ihana peessâđ sárnuđ suin suu eenikielâ, sun illood.

Säämi máttááttâskuávdáá kuursâ peht suullân čyeti uđđâ anarâškielâ sárnod

Kielâtotkee Annika Pasanen ráhtá postdoc-tutkâmuš, mon fáddán lii sämikielâ oppâm rävisolmožin. Sun arvâl, ete tääl kalgeh leđe suullân čyeti olmožid kiäh láá jottáám Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ já kulttuur kuursâ. Ađai taan kuursâ peht láá šoddâm čyeti uđđâ anarâškielâ sárnod.

Pasanen lii jieš meid oppâm anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáá kuursâst já illood čuuvtij tast, ete lii peessâm čuávvuđ anarâškielâ iäláskittem já iäláskem alda.

Ive 2017 sun raahtij tutkâmuš, mast koijâdâlâi anarâškielâ kuursâ uáppein, magarijd tobdoid kielâ oppâm lii puáhtám. Vástádâsah olâttii meid suu.

– Tot lii mielâttes stuorrâ äšši, ete olmooš piäsá oppâđ tom suuvâ kielâ, mon ličij kolgâm jo párnážin oppâđ, mutâ ij lah tábáhtum toin suujâin, moin mii puohah tiettip, muštâl Pasanen.

– Kielâiäláskitmist ij lah kuássin saahâ tuše kielâst. Tast lii meid ulmuu identiteet, suuvâ historjá já eellimpiirâs já maŋgii meid puátteevuotâ, sun juátká.

Kielâmiäštárij merhâšume lii styeres kielâmáttááttâlmist

Uđđâ tutkâmuš rähtidijn Pasanen lii huámmášâm oovtâ stuorrâ iäru anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ kuursâin. Tavesämikielâ kuursâst iä lah kielâmiäštáreh ollágin.

– Kielâopâttellee olmooš piäsá sárnuđ puárásub ulmuigin. Tot oro lemin uáli jo tehálâš äšši. Tot lii lamaš juurdân, ete meid pajekielâ kuursâst kolgâččii leđe kielâmiäštáreh, sun muštâl.

Annika Pasanen
Kielâtotkee Annika Pasanen lii čáállám náguskirje anarâškielâ iäláskitmist. Govva: Anja Kaarret / Yle

Tutkâmušâstis Pasanen lii huámmášâm iäruid meid tast, magareh kielâkevttimmáhđulâšvuođah uáppein láá kuursâ maŋa.

– Anarâškielâ siärvusist olmooš, kote lii máttááttâllâm kielâ, piäsá kevttiđ tom jis haalijd. Kielâkevttimmáhđulâšvuođah láá eenâb anarâškielâ kielâsiärvusist ko pajekielâ teikkâ nuortâlâškielâ, sun muštâl.

Tego puoh aašijn, meid kuursâst láá ääših moid puávtáččii pyerediđ. Pasanen huámmášij, ete uáppeid lâi šoddâm tobdo, ete sij pääcih ohtuu kuursâ maŋa. Sun uáiná, ete tehálâš ličij kavnâđ toorjâkoonstâid, maht puávtáččij torjuđ uđđâ kielâsárnoid kuursâ maŋa-uv.

“Jis ucc´páárnáš sárnu kielâ, te ij pyevti ettâđ, ete kielâ lii lappumin”

Pasanen ij kuittâg lah huolâst anarâškielâ puátteevuođâst.

–Kielâhân tiäđustkin ij peesâ lappuđ ige uážu lappuđ. Kielâ muttoo, kielâsiärvus muttoo, mutâ kielâ piso, sun muštâl.

– Jis ucc´páárnáš sárnu kielâ, te ij pyevti ettâđ, ete kielâ lii lappumin, sun lasseed.

Suu mielâst lii uáli härvinâš, ete iäláskittem maŋa kielâ šadda tággáár tilán, kost anarâškielâ tääl lii.

– Anarâškielâ sárnum perruin lii lasanâm muáddi ive siste uáli ennuv. Tot ete iteh párnááh kiäh peesih oppâđ anarâškielâ jo ovdil kielâpiervâl jieijâs perrust. Tot lii härvinâš, ete kielâ piäsá uđđâsist perruu kielân. Tot lii stuorrâ lävkki! Pasanen illood.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä