Säämi

Maht anarâš perruuh viettih tälviluámu? Aikio peerâ vuálgá káámpán, Ojanlatva peerâ kaavpugân já Kulmala peerâ Maadâ-Suomâ Anarân

Pasi Aikio
Tinja já Pasi Aikio valmâštâllâv koškepiärgumáállás vuoššâm sii kámppáást. Govva: Anja Kaarret / Yle

Tave-Suomâst viettih tääl tälviluámu.

Taan täälvi Maadâ-Suomâst ij peesâ tälviluámu ääigi navdâšiđ muottust. Mutâ tavveen vuárdá muotâmaailm. Aanaarlâš Aikio peerâ, eeči Pasi, enni Tarja já nieidah Tinja já Elen-Maria Aikio vyelgih káámpán. Sij iä sundáttâl tađe eenâb, maid tobbeen porgâđ.

Tinja Aikio
Tinja lijkkoo enâmustáá tälviv muottust. Govva: Anja Kaarret / Yle

Tinja-nieidâ lii ovdâškoovlâst já taat lii suu vuosmuš tälviluámu. Tälviv sun lijkkoo kaččâđ já sierâdiđ muottust já keessiv vuojâdiđ. Motomin ličij hitruu eelliđ kostnii eres saajeest-uv.

– Oulun halidiččijm, ko tobbeen láá sierâdemkäärdih, muštâl Tinja Aikio.

Aikion perhe
Enni Tarja Aikio, eeči Pasi Aikio ja nieidah Tinja já Elen-Maria Aikio sii uđđâ kámpá porttáin. Govva: Anja Kaarret / Yle

Ain ko lii oholoppâ teikkâ kuhheeb luámu, peerâ vuálgá kámpán. Koškepiärgumäälis kulloo kámppá purrâmuššân.

– Tom lii nuuvt hiälppu mälistiđ, muštâl Pasi Aikio.

Koškepiärguid sij iä jieijah kuškâd, tot lii äijih pargo.

– Uástip poccuu já tuálvup tom iäčán, sun tom talle piäjá kuškâđ, Pasi Aikio mieđeet.

Pasi Aikio
Pasi Aikio lijkkoo tuše leđe tälviv kámppáást. Keessiv kárttá porgâđ val huksim pargoid. Govva: Anja Kaarret / Yle

Pyeremus hommá suu mielâst kámppáelimist lii, ko ij taarbâš porgâđ maiden, peic kámppáhommáid.

– No, čaasij kyeddim, muorâhommáh... Keessiv ij lah nuuvt suotâs, ko talle kárttá porgâđ val huksimhommáid, mut toid-uv kalga porgâđ, povvust Pasi Aikio.

Sij algâttii kámpá huksim muáddi ive talle Aanaarjäävri riidon.

Puohah iä pääsi pááikán tavas viettiđ luámu

Eija Ojanlatva peerâ vuolgii kaavpugân. Taan tove sij iä vuálgám olgoláá Oulu.

– Párnááh halidii aktiiviparkijd já vuojâdiđ, muštâl Ojanlatva.

Taan kiiđâ eenist ij lah ko muádi peeivi luámu. Sun lii sundáttâllâm taan keerdi tälviluámu nuuvt, et tot lii siämmást pargomätki. Luámu aalgij jo moonnâm ohhoost já sij viettii kaavpugistoholoopâ. Luámuoho koskâmuddoost enni juátká Helsigân pargomáátkán já peerâ máccá Anarân pááikán. Oholoppân peerâ juátká tälviluámu toollâm meecist jođedijn.

– Talle mii čuoigâp já luistelep já tiäđust-uv mij moonnâp meid jäävri oolâ, muštâl Ojanlatva.

talvi kalastus
Eija Ojanlatva peerâ lijkkoo leđe Aanaarjäävri alne. Govva: Eija Ojanlatva / priivad

Sii perrust láá luámuh sundáttâllum nuuvt, et kiđđuv láá pääihist já čohčuv talle vyelgih lieggâ enâmijd.

– Lep tääl jo mottoom ive iällám roovvâd-, teikkâ skammâmáánust mottoom oho Thaienâmist, iätá Ojanlatva.

Tampere kuávlust lii “Maadâ-Suomâ Aanaar”

Suomâst lii tälviluámu toollâm juohum nuuvt, et vuossâmužžân luámu tuálih maadâsyemmiliih, talle koskâsyemmiliih já majemustáá tavesyemmiliih.

Virpi Kulmala peerâ lii aassâm jo kuhháá Tamperest. Virpi šoddâmpäikki lii Anarist. Motomin sij puátih tavas luámun, mut taan ive sij pisoh mäddin. Sii luámu mana nuuvt, et párnááh uážžuh tuáivuđ kuohtuuh oovtâ tuoivuu, maid luámu äigin halidává porgâđ.

– Nubbe nieidâ haalijd moonnâđ miäcán já nubbe vuoijâđ, muštâl Kulmala.

Taan ive Tampere kuávlust ij lah lam muotâ, mii lii härvinâš. Virpi Kulmala lii aassâm Tamperest jo muádilov ihheed já ain tobbeen lii lam mottoom verd kuittâg muotâ. Taan tove sij láá monâmin uuccâđ tulâstâllâmpääihi.

– Lam kuullâm, et Orimattila peln ličij šiev päikki já tom kočodeh-uv Maadâ-Suomâ Anarân. Kalga uáiniđ lii-uv. Jiem lah kuássin ovdil iällám tobbeen, iätá Kulmala.

Motomin luámui äigin Kulmala peerâ puátá meid Sáámán, mut taan keerdi lâi vaanhimijn nuuvt uánihis luámu, et ij kannattâm vyelgiđ Tamperest Anarân tuše muádi piäiván.

Kuldâl täst Aikio perruu luámust.

Kuldâl täst Eija Ojanlatva perruu luámust.

Kuldâl täst Kulmala perruu luámust.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä