Sápmi |

Norgga ođđa pássas lea maid sámegielat teaksta – Suomas ja Ruoŧas dat ii leat vel vejolaš

Suoma ja Ruoŧa pássaide sámegiela oažžun ii leat nu oktageardán EU-njuolggadusaid dihte.

Aili Keskitalo, Sámediggi, Saamelaiskäräjät
Norgga Sámedikki ságadoalli Aili Keskitalo oaidná pássa nana symbolan, mii symbolisere olbmo identitehta. Govva: Norgga Sámediggi

Sámegielat pássat eai leat vel dál áigeguovdilat Suomas ja Ruoŧas. Norga lea juo goittotge váldán sámegiela pássaide mielde. Suoma ja Ruoŧa bealde gávdnojit sullasaš plánat pássaide, muhto EU-njuolggadusat váikkuhit ođđa pássaid hábmemii.

Sihke Suomas ja Ruoŧas boleseiseválddit vástidit, ahte sii fertejit čuovvut EU-njuolggadusaid, mat ráddjejit guđe gielat leat mielde pássain. Goappáge riikkas leat ođasmahttimin pássaid, muhto eiseválddit eai máhte vel vástidit, ahte boahtágo sámegiella ođđa pássaide.

Norgga ođđa pássat leat dál čállojuvvon sámegillii Sámedikki árvalusas. Norgga Sámedikki ságadoalli Aili Keskitalo mielde ášši lea ádjánan, muhto das ii leat leamaš nu olu digaštallan.

Norgga pássa
Norgga ođđa pássa lea dákkár olggosoaidnit. Govva: Norgga boles / Norjan Poliisi

– Mii leat dan oaidnán measta diehttelas áššin, ná berre leat. Pássa lea hui nana symbola, dat symbolisere du iežat identitehta. Don geavahat dan duođaštit iežat identitehta, de lea mu mielas hui buorre sápmelaččaide ja sámegielat olbmuide, ahte min giella oidno dakkár identitehtamearkkas, mii pássa lea, dadjá Keskitalo SVT Sápmái.

Norga ii gula EU-riikkaide, dego Ruoŧŧa ja dat mielddisbuktá dan, ahte sis lea eambbo vejolašvuohta heivehit teavsttaid nationála jorgalusaid lassin. Ruoŧas ođđa pássaáššegirjjiid lea ulbmil ráhkadit jahkemolsumis 2021–2022.

"Dat livččii miellagiddevaš, jus mis Ruoŧa bealde boađášii dákkár rievdadus"

Ruoŧa boleseiseválddiid mielde sii leat plánemin ođđa áššegirjjiid, muhto eai leat vel ožžon vástádusa, ahte bohtetgo teavsttat gávdnot vehádatgielain.

Ruoŧa Sámedikki giellalávdegotti ságadoalli Lars Miguel Utsi mielde Sámediggi ii leat vel konkrehtalaččat ságastallan áššis, muhto baicce eará eiseválddiid dokumeanttaid birra. Vai Ruoŧa Sámediggi sáhttá bargagoahtit seamma áššiin oaidná Utsi, ahte sámi giellarievttit ja sámi giellaláhka galget ovddiduvvot.

– Diet lea earenoamáš olahus ja dat lea somá oaidnit, ahte Norgga bealde leat nagodan čađahit dan ja ahte boahtá dakkár rievdadus. Dat livččii maid dieđusge hui miellagiddevaš, jus mis Ruoŧa bealde maid boađášii dákkár rievdadus. Dat lea ášši mii gullá earenoamážit Ruoŧa eiseválddiide, Ruoŧa stáhtii, ahte lea sin nalde buorebut váldit vuhtii min sámi rivttiid, giellarivttiid, muitala Utsi SVT Sápmái.

Lars Miguel Utsi
Ruoŧa Sámediggi giellalávdegotti ságadoalli Lars Miguel Utsi mielas sámegiella pássain ovddidivččii sámegiela čalmmusteami. Govva: Lars-Ola Marakatt / Sveriges Radio Sameradion

Utsi mielde sámegiella pássain ovddidivččii sámegiela čalmmustahttima.

– Dat lea duohta maid, ahte pássain ja ID-koarttain oidno sámegiella, dat lea buorre olahus čalmmustahttit sámegiela. Diet ja olu eará rievdadusat ja ovdáneamit leat dakkárat, maid mun oainnán mii galgat ja buktit ovdan dađistaga, čilge Utsi.

Suoma boleshálddahus: Pássain ii leat ollu sadji gielaide

Suomas ii leat vejolaš oažžut pássii sámegiela. Suoma pássa sisttisdoallá dálá dilis dušše suoma-, ruoŧa-, eaŋgalas- ja fránskkagiela. EU-njuolggadusat gáibidit nationála gielaid lassin pássaide eaŋgalasgiela ja fránskkagiela.

Suoma boleshálddahusa bajit dárkkisteaddji Juhani Ruutu mielde okta sivva dasa, manin pássain eai leat sámegielat teavsttat, lea saji váilun. Teavsttaide várrejuvvon sadji lea unni ja daidda fertejit čáhkat gáibiduvvon gielat.

Sámegiela lasiheami Suoma pássaide Ruutu oaidná buorre jurddan. Sii leat Suoma boleshálddahusas háleštan, ahte ášši ferte smiehttat ja guorahallat dárkilit ovdalgo ođđa pássamálle boahtá geavahussii. Dálá hámis pássat ráhkaduvvojit jagi 2023 rádjai.

– Dan oktavuođas go ođđa pássat ráhkaduvvojit berre guorahallat čiekŋalit, ahte man láhkai sáhtášii gávdnat vuogi, ahte sámegiela sáhtášii lasihit pássii, muitala Ruutu.

Juhani Ruutu
Suoma boleshálddahusa bajit dárkkisteaddji Juhani Ruutu mielde ođđa pássat bohtet Suomas geavahussii jagis 2023 giđđat. Govva: Juhani Ruutu

Ođđa pássat bohtet Suomas geavahussii giđđat 2023

Suoma ja Norgga gaskkas gávdnojit erohusat pássaid gáibádusain EU-njuolggadusaid dihte.

– Das lea dan sullasaš erohus, go Norga ii leat EU-riika, iige dan guoskka seamma reguleren gielaid ektui. Norgga pássas leat njeallje giela geavahusas. Doppe leat guokte girjegiela, eaŋgalasgiella ja sámegiella, čilge Suoma boleshálddahusa bajit dárkkisteaddji Juhani Ruutu.

Boleshálddahus dahká mearrádusa lagaš áiggiin das, makkár Suoma ođđa pássa lea. Boleshálddahusas leat morihan dan jurdagii, ahte sámegiela galggašii buktit eanet oidnosii pássaide maid.

Vaikko sámegiella ii gávdno vel Suoma pássain, sáhttá pássaohcamuša deavdit sámegillii.

– Dan rájes, go mis lea váldojuvvon geavahussii pássa ja persovdnakoartta digitálalaš ohcan, lea ohcamuša sáhttán dahkat sámegillii. Dan lassin min ođđa neahttasiidduin bohtet leat sámegillii buot dieđut, mat laktásit pássaide ja persovdnakoarttaide, muitala Ruutu.

Jietna: Inger-Elle Suoninen

Ášši birra sáhtát geahččat maiddái Yle Ođđasiin ja davviriikkalaš Ođđasiin otne bearjadaga.

Ášši lea dahkkon ovttasbarggus SVT doaimmaheaddji Mikaela Sjöstedtiin.

Loga maid:

Sametingspresidenten – symboliskt viktigt med pass och id-kort på samiska

Pass på samiska – inte aktuellt i Sverige

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä