Sää´mjânnam |

Nuõrttsääʹmǩiõllsaž ǩeʹrjjlažvuõtt vuârdd õinn jiijjâs peeiʹvčuõv – "Tän ääiʹj meeʹst lij lååʹpp âânned, mainsted da ǩeeʹrjted säämas"

Sääʹmkultturfondd lij koiʹttjam älšmâʹtted säʹmmlaid ǩeeʹrjted Lookkâmsilttõs -ǩeâštin. Kuâsttai, što säʹmmla lie õinn čuuʹt äʹrǧǧ ǩeeʹrjted jiijj ǩiõʹlle.

Koltansaamen lastenkirjallisuus mahtuu hyllyn nurkkaukseen.
Nuõrttsääʹmǩiõllsaž päärnaiǩeeʹrj čäʹǩǩe õõut iʹlddi čiõʹǩǩe. Govva: Sara Wesslin / Yle

Jeäskka õʹlmstâʹtteš seʹlvvtõs sääʹmǩeʹrjjlažvuõđâst, koon mieʹldd obb säʹmmlai ǩeʹrjjlažvuõđ ǩeeʹdd feʹrttjeʹči nââneed. Seʹlvvtõõzz mieʹldd Sääʹmjânnmest jie leäkku aktiivlaž tuåim da tuåimmi sääʹmǩeʹrjjlažvuõđ sueʹrjest. Čálli giehta ollá guhkás, lebe nuõrttsäämas Ǩeeʹrjteei ǩiõtt vuäll kookkas -seʹlvvtõʹsse lij norrum 15 auʹǯǯjummuž tõʹst, mõõnnalla säʹmmlai ǩeʹrjjlažvuõđ vuäitči puereed.

Kulttuuria kaikille-haʹŋǩǩõõzz koordinator Helga West lij kuuitâǥ huõlâst tõʹst, måkkam sââʹjest minoritettsääʹmǩiõli sââʹjj lij leämmaž, ko smiõttâp ǩeʹrjjlažvuõđ.

– Jõnn vueʹss sääʹmǩeʹrjjlažvuõđâst ǩeeʹrjtet tâʹvvsäämas. Puuʹttõs jeeʹres sääʹmǩiõlid lij sami occanj da tät sââʹjj lij tuõʹđi tuõʹđi rääʹses äʹšš, teâddad West.

Helga West
Haʹŋǩǩõskoordinator Helga West mieʹldd sääʹmǩeʹrjjlažvuõđ ǩeʹdd vuäitt čuäʹjted maall obb alggmeerai ǩeʹrjjlažvuõʹtte måtam peiʹvv. Govva: Inger-Elle Suoninen

Ouddmiârkkân nuõrttsääʹmǩiõlâst vuäitt mainsted, što ǩiõʹlle iʹlla ni vooʹps ǩeʹrjjlažvuõđ ǩeʹdd, ko jie leäkku ǩeeʹrjteei. Ǩiiʹrjid lie jåårǥlâʹttum säämas, leâša nuõrttsääʹmǩiõllsa jiõčč jie leäkku, ǩeäk ǩeeʹrjteʹče jiijj puuʹttõõzz, jiijj mainnsid.

Tääzz Helga West älšmââttči škooulid da jeeʹres sääʹmtuåimid väʹldded lääuʹǩ õõutårra.

– Leʹčči tuõʹđi vääžnai, što päärnai da nuõri ǩiõllsilttõʹsse da ǩeeʹrjtemsilttõõzz ouddnummša piijâd õin jeänab resuursid. Feʹrttai älšmâʹtted päärnai da nuõrid tõõzz, mõnt lij vääžnai ǩeeʹrjted.

Lookkâm- da ǩeeʹrjtemsilttõs roʹttai jiânnai ääiʹj mâŋŋlest

Sääʹmkultturfondd lij tän eeʹjj ääiʹj alttääm Lookkâmsitltõs-haŋǩǩõõzz, mõõn pääiʹǩ älšmâʹtted nuõrttsäʹmmlaid ǩeeʹrjted da puʹhtted ođđ ǩeʹrjjlažvuõđ da materiaal säämas.

Haʹŋǩǩõõzzin riâššeš ǩeeʹrjtemǩeäšt, leâša ǩeäʹšttu vuäʹssõõđi pâi õhtt ǩʹerjjtõs. Sääʹmkultturfoond äʹššooumaž Mari Korpimäki mušttal, što sij lie haalääm älšmâʹtted oummid õinn jeänab ǩeeʹrjted jiijj mainnsid.

– Nuõrttsäʹmmlai kõõskâst lie jiânnai nåkkam oummu, ǩeäk silttee sami puârast mainstõõllâd. Mušttled mainnsid. Ko pâi vuäǯǯčem täid mainnsid še ǩeeʹrjlânji da vuäǯǯap sääʹmǩiõllsaž lookkmõõžž, smeâtt Korpimäki.

Mari Korpimäki
Sääʹmkultturfoond äʹššooumâž Mari Korpimäki tuåivv, što oummin leʹčči ođđeeʹjjmannust jeänab miõl da inspiraatio vuässõõttâd Lookkâmsilttõs -šõddmõõžžid. Govva: Mikko Mäntyniemi

Korpimäki âânn huõl tõʹst, måkkam sââʹjest nuõrttsäʹmmlai lookkâm- da ǩeeʹrjtamsilttõs lij. Ǩiõll mâânn obb ääiʹj õõutårra, leâša lookkmõõžž iʹlla kâʹl iʹlddi tiuddummuž vääras.

Äʹšša ij taarbâš ooccâd kuʹǩǩen vaʹsttõõzz. Nuõrttsääʹmǩiõll lij õinn nuʹt nuõrr da nuõrttsääʹmǩiõllsain ij leäkku teänab silttõõzz lookkâd da ǩeeʹrjted jiijj ǩiõʹlle. Ođđ ǩiõllmainsteei lie obb ääiʹj jeänab, leâša säämas jiõk kaaun jiânnai tän äiggsaž lookkmõõžž.

– Mij ǩiõll lij mainstum ǩiõll, nuʹt kõõddâs ǩeeʹrjted vuäitt lij jõnn. Äiʹǧǧ lij jeäskka motjam tõn årra, što vuäitak lookkâd ođđsid nuõrttsäämas interneeʹttast. Siõmmnai siõmmnai sääʹmǩiõl jeäll še bukvain. Kuuitâǥ lookkâm- da ǩeeʹrjtemsilttõs roʹttai jiânnai mâŋŋlest, särnn Korpimäki.

Seämma ääʹšš pirr maainâst še haʹŋǩǩõskoordinator Helga West: jus säʹmmlain iʹlla jiijjâs ǩiõʹlle silttõõzz lookkâd leʹbe ǩeeʹrjted, te mäʹhtt lij vueiʹtlvaž puʹhtted ǩeʹrjjlažvuõđ?

– Täk vaiggâdvuõđ lie nuʹt kriittlaž, što tääzz mon jiõm silttâd särnnad jeeʹres ko pâi piijjâd resuurs škooulin da aazztõõzzin lookkâmsilttõʹsse. Tõnnalla puõʹtti ääiʹjest vueiʹttep vaaikted tõõzz, mõõnnalla puõʹtti puõlvvõk ǩeeʹrjte jiijj sääʹmǩiõl, smeâtt West.

Historia vaaiktäm ǩiõl âânnmõʹšše?

Täin haʹŋǩǩõõzzin lie jõnn vuârddmõõžž. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž päärnaid õhttvuõđ ǩeeʹrjid da lookkmõʹšše jiijj ǩiõʹlle haaleet nââneed. 

Meeʹst lij lååʹpp âânned mij jiijj ǩiõl tän ääiʹj. Meeʹst lij lååʹpp mainsted säämas, ǩeeʹrjted säämas.

– Mari Korpimäki

 

– Ǩiõllsilttõõzz raajjâd juʹn päärnaipooʹdd rääʹjest. Päärna šâʹdde ǩiõʹlle da reeʹǧǧesvuõtt jiijjâs ǩiõʹlle šadd juʹn tõʹst, što vuätiak kuullâd jiijjâd ǩiõl. Mij päärnain jie leäkku sääʹmǩiõllsaž ǩeʹrjjlažvuõđ jiânnai. Mainnsi lookkmõš lij maaiʹlm puermõš ääiʹj seʹrdded ǩiõl päärnže. Tääzz mij haaleep positiivlânji älšmâʹtted oummid, mušttal Korpimäki.

Sääʹmkultturfoond äʹššooumaž Mari Korpimäki vuäinn, što možât säʹmmla lie õinn nuʹt äʹrǧǧ âânned jiijj ǩiõl. Tääzz Korpimäki auʒʒai pukid smiõttâd ođđsest da leeʹd kuärǥâst jiijj ǩiõllsilttõõzzâst.

– Meeʹst lij lååʹpp âânned mij jiijj ǩiõl tän ääiʹj. Meeʹst lij lååʹpp mainsted säämas, ǩeeʹrjted säämas. Nuõrttsäʹmmla lie ääʹrjes meer da mij možat taarbšep tuõsttvuõđ puʹhtted jiijj juʹrddjid õlmmsa, särnn Korpimäki.

Tääzz suʹst lie måtam vuäppõõzz:

– Mainnâz raajjummša ij taarbâs ǩiõllsilttõõzz. Jos tuʹst lij maainâs, kâʹl meeʹst pâi lij oummu ǩeäk vueiʹtte vieʹǩǩted ǩeeʹrjtummšest da vueiʹttep juõʹǩǩkaž ouddmiârkkân teʹlfoonin liântted mainnsid. Tõt lij juʹn älgg, vuäppast Korpimäki.

Varrasamosat: Sää´mjânnam

Váldoođđasat

Varrasamosat