Sää´mjânnam |

Nuõrttsäʹmmlai leuʹdd kollʼji eʹpet Iinnteʹmes Iinnâst – Hanna-Maaria Kiprianoff õhtt tän ääiʹj leuʹddjeei

Tän eeʹjj Iinnteʹmes Inn festivaalâst piâzzim kuullâd še nuõrttsäʹmmlai musikkäʹrbbvuõđ, ko čeʹvetjäuʹrrneǩ Hanna-Maaria Kiprianoff leuʹddji vuõssmõs vuâra sueʹvet peeiʹv ääiʹj festivaal kriiʹlcest. Kiprianoʹffe čuäʹjtõs leäi siõmmna põõlteei, leâša čuäʹjtõõzz mâŋŋa son vuäǯǯai kuuitâǥ jõnn peäčktummuž.

Tän ekksaž Iinnteʹmes Iinnâst oummu pieʹsse kuullâd še nuõrttsäʹmmlai musikkäʹrbbvuõđ, ko čeʹvetjäuʹrrneǩ  Hanna-Maaria Kiprianoff leuʹddji ǩiiččeejid.

Iinnteʹmes Iinn ǩiiččeei koʹlle tän vuâra “Oʹnddri Miklai” da “Duna Duna” leeuʹdid. Čuäʹjtõõzz mâŋŋa son toobdi, što leäi onnstam čuäʹjtõõzzâst.

– Jiõm tieʹđ måkkam tobdmõõžž muʹst lie ââʹn. Siõmmna seäkklõs toobd možât. Leäi hääʹsǩ da mon leäm nuʹt kuârǥast, ko leuʹddjem da leäm võl täʹst, särnn Hanna-Maaria suu čuäʹjtõõzz mâŋŋa.

Leuʹddješkueʹđi eman mõõnni eeʹjj

Hanna-Maaria Kiprianoff leuʹddješkueʹđi mõõnni eeʹjj, ko leäi võl Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõõzz musikkliinjâst mättʼtõõttjen. Siõmmnai siõmmnai Kiprianoff lij raajjâm še jiijjâs leeuʹdid.

– Puk ääiʹj ko vuejam muu aautin, mon smiõttam leeuʹdid. Jiõm leäkku võl raajjâm jiõčč jiânnai täid, son mušttal.

Puõʹttivuõđâst son pâi haaʹlad leuʹddjed võl lââʹzz.

– Tääiʹben Iinnteʹmes Iinnâst leäi šiõǥǥ leuʹddjed da kâʹl mon haalääm leuʹddjed pâi jeänab. Haaʹlääm mättjed ođđ leeuʹdid, vuäʹmm leeuʹdid. Haaʹlečem raajjâd jiiʹjjesnallšem leeuʹdid še.

“Nuʹtt šurr rämm”

Aanar Sajoozzâst riâššum Iinnteʹmes Inn - alggmeerai musikkfestivaalâst leʹjje õhttsa 3 300 oummu õõut neäʹttel-loopp ääiʹj.

Ijahis idja 2016
Aanar Sajoozzâst riâššum Iinnteʹmes Inn - alggmeerai musikkfestivaalâst leʹjje õhttsa 3 300 oummu õõut neäʹttel-loopp ääiʹj. Govva: Jonne Järvinen / Yle

Raija Lehtola Aanrest leäi še puättam ǩiõččâd Hanna-Maaria leuʹddjummuž. Suʹnne leäi samai fiin äʹšš kuullâd Hanna-Maaria  leeuʹdid.

– Muʹnne šõõddi sami šiõǥǥ miõll. Nuʹt lij šurr rämm, ko meeʹst lij ââʹn ođđ leuʹddjeei. Leäi nuʹt hääʹsǩ kuvddled Hanna-Maaria, son silttii nuʹt puârast, jiõm leʹčči ååskam, mušttal aanarneǩ Raija Lehtola.

Tän ääiʹj jie leäkku nuʹt jiânnai oummu, ǩeäk leuʹddjeʹče šõddmõõžžin da siõmmnai siõmmnai nuõrttsäʹmmlai musikkäʹrbbvuõtt lij jeällʼjeʹmen.

Nuõrttsäʹmmlai miõlâst leʹčči vääžnai mättʼted jeänab leeuʹdid päärnaid.

– Tõt lij leämmaž siõmna jõõskâs. Kâʹl-han leuʹddjeei lie, Gaurilooff Jääkk leâʹša son ij leuʹdde teänab mäʹhtt ouddâl. Joordam, što ââʹn ko Hanna-Maaria silttad, nuʹt mon tuåivam, što son mättʼtad škooulpäärnaid da ǩiõllpieʹzz päärnaid da nuõrid še, čeälkk Lehtola.

"Õõlǥči leuʹddjed jeänab”

Raija Lehtola muštt mäʹhtt suu nuõrrvuõđâst võl kollʼji sääʹmääkkžid leuʹddjeʹmen.

– Rautaperäjääuʹrest leʹjje kueʹhtt ääkk. Määrf-ääkk da Oʹhssni-ääkkaž, suäna leʹjje sami šiõǥǥ leuʹddjeei. Jiõm määŋg vuâra kâʹl kuullâm, leâša kâʹl muu jeäʹnn mušttli, mäʹhtt son leuʹddji siõmmna še muu pirr, mušttal son.

Leuʹddjeei Hanna-Maaria Kiprianoff smeʹllkâtt še jeärrsid leuʹddješkueʹtted.

– Tõn pâi õõlǥči leuʹddjed jeänab. Tõt lij nuʹt hiâlbbad da ton vuäitak kuvddled vuäʹmm leeuʹdid ouddmiârkkân arkiivâst.  âʹn pâi leuʹddjed, smeʹllkâtt Kiprianoff.

Varrasamosat: Sää´mjânnam

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä