Sápmi |

Nuoskkideapmi fas váttisvuohtan Eanodagas – "Suddu, muhto ii mihkkege ođđa áššiid"

Sotkajávrri loddetoartna birrasa nuoskkideapmi lea ságastahttán Eanodagas. Dál biras lea goittotge čorgejuvvon.

Sotkajärvi Enontekiö roskia
Govva Sotkajávrri loddetoartna birrasis 10.6. Govva: Pirita Palismaa

Eanodaga guovllus olbmuid lea fas hárdán geaidnoguoraid ja bisánanbáikkiid nuoskkideapmi. Eanodagas leat ovdalge leamašan váttisvuođat nuoskkidemiin, go ovdamearkka dihte moadde jagi dassái Bálojávrri bisánanbáikái čoggui olu ruskkat.

Dál maŋimuš áiggiid lea beaggán ovdamearkka dihte Eanodaga Sotkajávrri loddetoartna birrasa nuoskkideapmi. Eanodatlaš Leena Palojärvi lea hárbmaluvvan go olbmot guđđet ruskaseahkaid ruskalihtiid báldii.

– Dat lei vehá suddu, muhto dat ii lean mihkkege ođđa áššiid. Dat lea oalle dábálaš dáppe min guovllus giđđaáigge go muohta suddá, ahte nie olu bohtet ruskkat oidnosii. Dat lea šállošahtti, ahte diekkár oba dáhpáhuvvá.

Palojärvi imašta manin olbmot eai nagot doalvut ruskkaid mielddis, go leat daid geardde buktánge.

– Dat lea oalle unohas dilli, in sáhte oba ipmirditge gii dahká nie. Dan mii diehtit maid meahcceeallit ja lottit dahket go gávdnet ruskkaid.

Dál Sotkajávrri loddetoardna biras lea čorgejuvvon Meahciráđđehusa doaimmas.

– Meahciráđđehusa guokte bargi bođiiga ja buvttiiga vehá boaldinmuoraid ja doalvvuiga eret visot dieid ruskkaid, vihtta guhtta seahka dievva, muitala Palojärvi.

Sotkajärvi Enontekiö siistitty
Sotkajávrri loddetoardna biras čorgejuvvui Meahciráđđehusa doaimmas. Govva: Pirita Palismaa

"Buohkain ovddasvástádus bisánanbáikkiid čorgatvuođas"

Giđđat muohttagiid suddama maŋŋá maiddái geaidnoguoraid bisánanbáikkiid čorgatvuohta ságastahttá olbmuid.

Lappi birasfuolahus gieldaovttastupmi Lapeco áššeolmmoš Aila Kumpula deattuha, ahte buohkain lea ovddasvástádus geaidnoguoraid bisánanbáikkiid čorgatvuođas.

– Jos ruskkaid čoagginbáikki lea dievva iige dohko čága guođđit iežas ruskkaid, lea gal dieđusge sávahahtti, ahte dat iežas ruskkat eai mange dáhpáhusas bázáše dohko bázahuslihti olggobeallái. Ja jos doppe oidno juoga fuomášahttima veara, de sáhttá váldit oktavuođa njuolga gieldaovttastupmái ja attit midjiide máhcahaga.

Lundui ii eisige galggašii ruskkaid guođđit. Dan gal juohkehaš vásttolaš olmmoš diehtá, man guhkás ruskkat sáhttet johtit ja makkár váikkuhusat dain sáhttet leat lundui, ealliide ja birrasii, dadjá Kumpula.

– Oassi bázahusainhan ii eanaluva goassige ja oassi sáhttá billistit eananvuođu. Eallit sáhttet borrat daid dahje darvánit daidda, dahje ruskkat sáhttet dagahit ealliide dušši gillámuša, son logahallá.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä