Sápmi |

Ođđa Sámi Made -mearka muitala, ahte sápmelaš lea ráhkadan buktaga – Marjaana Aikio mielas maid bálvalus sáhtášii leat dákkár buvtta

Ođđa Sámi Made -gálvomearkka árvalit váldit atnui boahtte jagi álggus. Gálvomearka gokčá viidásit máŋggalágan sámi buktagiid. Boares Sámi Duodji -mearka lea maid ođasmahtton.

Sámi duodji ja Sámi made merkit
Boahtte jagi galggašedje sámi buktagiidda leat anus guokte sierra gálvomearkka, Sámi Duodji ja ođđa Sámi Made. Govva: Sámiráđđi

Guldal maid Sáme duodji -searvvi ságadoalli Marjaana Aikio muitala gálvomearkkaid birra. Jietna: Sáárá Seipiharju / Yle

Sámeráđđi ja duodjeorganisašuvnnat leat plánen ođđa Sámi Made -gálvomearkka sámi buktagiidda.

Juo oahpis Sámi Duodji -gálvomearka lea árbevirolaš sámeduoji mearka. Danin lei dárbu hábmet gálvomearkka, mii lea eará buktagiidda, maid sápmelaš ráhkadan, muitala Sámi Duodji -searvvi ságadoalli Marjaana Aikio.

– Duojárathan barget maid eará dujiid go árbevirolaš dujiid, de lea dárbu maid suodjalit daid ja earáge buktagiid, maid eará ealáhusat Sámis dahket.

Mearkkain sáhttet duođaštit, ahte sápmelaš dahje sámefitnodat lea ráhkadan buktaga dahje gálvvu.

– Miihan diehtit, ahte leamašan dilli, ahte earát go sápmelaččat leat duddjon ja geavahan namahusa sámeduodji, čilge Aikio.

Maiddái Sámi Duodji -mearka lea ođasmahtton.

Marjaana Aikio Sajoksen pihalla
Sámi Duodji -searvvi ságadoalli Marjaana Aikio vuordá, ahte ođđa Sámi Made -mearka boahtá atnui. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Ođđa mearka gokčá viidát máŋggalágan Sámi buktagiid

Sámiráđi kulturossodaga hoavda Christina Hætta muitala Sameradion & SVT Sámi jearahallamis, ahte Sámi Made -mearka gokčá vaikko makkár surggiid. Áidna kritera lea dat, ahte buktaga lea ráhkadan sámefitnodat dahje sápmelaš.

Marjaana Aikio muitala ovdamearkan duojáriid dujiid, mat eai leat árbevirolaš duojit.

– Kánske maid bálvalus sáhtášii mu mielas leat dat buvtta, mii sáhtášii maiddái boahtit Sámi Made -mearkka vuollái, árvala Aikio.

Sámi Made -mearka ii leat vel almmustuvvan, muhto Sámeráđis leat ráhkkaneamen dasa. Sii leat aiddo sádden ođđa prentejuvvon mearkkaid iešguđege liseansakantuvrraide. Dasto go buot kantuvrrat leat gergosat, de sii rahpet digitála ohcanskoviid mearkkaide.

– Dan láhkai háliidit dahkat álkibun ohcat guktuid mearkkaid. Sávvamis Sámi Made -mearka lea gearggus almmuheapmái ođđajagi álggus, muitala Hætta.

Christina Hætta
Sámiráđi kulturossodaga hoavda Christina Hætta muitala, ahte sis lea ulbmil ođđajagi álggus almmustahttit ođđa duodjemearkkaid. Govva: Sámiráđđi

Dieđut duojáris, materiálas ja geavahanulbmiliin neahttasiiddus

Boahtteáiggis lea vejolaš neahttasiidduid bokte gávdnat dieđuid duojáriin, go juohke duojár oažžu iežas fástanummira. Marjaana Aikio mielas lea dehálaš oažžut dieđu duojáris, materiálas ja geavahanulbmiliin.

– Eandalitge juos smiehttá vaikko olgoriikalaččaid dahje dakkára, gii ii nu bures dovdda ja leat beroštuvvan materiálaš ja eanetge duojáris, nu son sáhttá fidnet daid dieđuid neahttasiiddu bokte.

Christina Hætta jáhkká, ahte álggus lea olu bargu mearkkaid geažil. Buohkat, geat leat ohcan Sámi Duodji -mearkka ovdal, de sin bivdet ođđasit ohcat mearkkaid.

– Sámeráđi bealis mii geahččalit doarjut dan proseassa nu bures go vejolaš, muitala Heatta.

Sámeráđđi lea ásahan iežas doaimmahanorgána, mii hálddaša Sámi Made -gálvomearkka. Sámi Duodji -mearkka hálddašit ain boahttevuođasge duodjeorganisašuvnnat.

Aikio oaidná, ahte leat vel hástalusat ovdal go mearkkaid fidne atnui.

– Dasto ferte oahpistit maid duojáriid, ahte mo ohcat ja gos ohcat. Mun oainnán hui dehálažžan dakkár mearkka ja sávan gal, ahte mii fidnet dakkára atnui nu jođánit go vejolaš.

Guldal, maid Sámiráđi kulturossodaga hoavda Christina Heatta muitala sámi gálvomearkkain Ruoŧa sámeradio SR jearahallamis. Jietna: Vivann Labba / SR

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä