Sápmi |

Oanehaččat: KEiiNO Eurovision-gilvvu finálii, ođđa bivdobadjelobi haddin 40 euro, Laiti ja Paltto promoveren Roavvenjárggas, Sámi musihkkaakademiijai olu ohccit, Solju evttohassan bálkkašupmái Kanádas ja lávvardaga museabeaivi

Dá leat bearjadaga oanehis ođđasat.

KEiiNO
KEiiNO-joavku luđiinis gullo maiddái lávvardaga Israela Tel Avivis Eurovision-lávlungilvvu finálas. Govva: Andres Putting / Eurovision Song Contest

Guldal dás bearjadatiđida Yle Ođđasiid Sámis. Jietna: Yle Areena

KEiiNO beasai Eurovision-gilvvu finálii

KEiiNO-joavkku lávlla Spirit in the Sky beassá Eurovision-lávlungilvvu finálii. Dat čielggai ikte duorastaga Eurovision-lávlungilvvuid nuppi oassegilvvus Israela Tel Avivis.

Norgga sádden KEiiNO-joavkkus juoigá guovdageaidnulaš Fred Rene Buljo ja su lassin joavkkus lávluba Tom Hugo Hermansen ja Alexandra Rotan.

Eurovision-lávlungilvvu finálas leat mielde oktiibuot 26 riikka. Daid siste leat buot Davviriikkat earret Suopma. Finála lágiduvvo lávvardaga ja čájehuvvo eahket logi rájes Yle TV2 -kanálas ja Yle Areenas.

Divvojuvvon 17.5. dii 8:20: Finálas leat mielde oktiibuot 26 riikka. Duorastaga oassegilvui oassálaste 18 riikka.

Ođđa bivdobadjelobi haddi lea 40 euro

Báikki olbmot Ohcejogas, Anáris ja Eanodagas sáhttet oastit guollelobi 40 euroin. Dáinna nu gohčoduvvon bivdobadjelobiin ožžot guolástit dihto jogain iežas ássangielddas. Eana- ja meahccedoalloministeriija nannii hatti duorastaga.

Lobiid sáhttá oastit boahtte vahku gaskavahku rájes nappo miessemánu 22. beaivvi rájes. Olgobáikegotti olbmot fas sáhttet oastigoahtit sidjiide dárkkuhuvvon jándorlobiid boahtte maŋŋebárgga rájes.

Guolástusbadji álgá geassemánu 1. beaivve.

Laiti ja Paltto promoveren Roavvenjárggas

Otne bearjadaga girječálli Kirste Paltto ja duojár Petteri Laiti nammaduvvoba Lappi universitehta gudnedoavttirin. Gudnedoavttir lea árvonamma, man universitehta dieđagoddi addá ja dat lea bajimus gudnečájáhus. Paltto nammaduvvo servodatdiehtagiid gudnedoavttirin ja Laiti fas dáidaga gudnedoavttirin.

Lappi universitehta vihaha oktiibuot 18 gudnedoaktára. Vihaheapmi álgá iđđes ovcci áigge Roavvenjárgga Lappia-viesus.

Sámi musihkkaakademiijai olu ohccit

Sámi musihkkaakademiija joatkkaoahput geasuhit. Joatkkaoahpuide leat boahtán 13 ohcamuša. Stuorámus oassi ohcciin leat čađahan sámemusihka vuosttas jagi oahpuid.

– Mii illudit! Dát čájeha ahte bargu maid mii leat bargan, lea lihkostuvvan ja lea dehálaš, dadjá Sámi musihkkaakademiija jođiheaddji oahpaheaddji Anna Näkkäläjärvi-Länsman.

Go ohccit leat nu olu, áigot sii lágidit sisabeassaniskosa geassemánus.

Dát lea vuosttas geardi go Sámi musihkkaakademiija lágida joatkkaoahpuid. Skuvlejumi vuosttas jagi oahput leat lágiduvvon golbmii ja skuvlejupmi doaibmá prošeaktan boahtte jagi beallái.

Solju evttohassan buoremus riikkaidgaskasaš álgoálbmotalmmustahttimis

Otne bearjadaga čielgá, vuoitágo Solju-joavku eamiálbmogiid musihkkabálkkašumi Kanádas.

Solju skearru Ođđa Áigodat lea evttohassan buoremus riikkaidgaskasaš álgoálbmotalmmustahttimis Indigenious Music Awards -gálas.

Bálkkašupmái leat oktiibuot vihtta evttohasa ja vuoiti almmuhit otne Kanada Winnipegas.

Lávvardaga Siidii lea nuvttá sisabeassan

Dát vahku lea riikkaidgaskasaš museavahkku ja ihttin lávvardaga fas lea riikkaidgaskasaš museabeaivi. Dan gudnin máŋggain museain lea nuvttá sisabeassan, nu maiddái Davvi-Sámi luondduguovddáš ja sámemusea Siiddas Anáris.

Museabeaivvi leat ávvudan jagi 1977 rájes. Museavahku ja -beaivvi dáhpáhusaid gávdná dáppe.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä