Sápmi |

Oanehaččat: Spirevahátbuhtadusaid máksigohtet boahtte vahkus, Avvila girdigieddi viiddiduvvo, Norgga ja Ruoŧa duottarguovlluin aŋkke 400 njála ja Anáris ságastallandilálašvuohta sámeturismma boahttevuođas

Dás leat gaskavahku oanehis ođđasat.

Porotokka.
Govva: Risto Degerman / Yle

Guldal dás gaskavahkkoiđida Yle Ođđasiid Sámis. Jietna: Yle Areena.

Spirevahátbuhtadusaid máksigohtet boahtte vahkus

Jagi 2018 spirevahátbuhtadusaid álget máksit miessemánu 13. beaivve rájes. Biebmovirgedoaimmahat máksá spirevahátbuhtadusaid gilvin-, ruoktoealli, luovos opmodat- ja boazovahágiin. Spirevahátbuhtadusaid mákset oktiibuot sullii 5,7 miljon euro.

Biebmovirgedoaimmahat máksá buhtadusaid dievaslaččat eanan- ja meahccedoalloministeriija mieđihan mearreruđain.

Earenomáš stuorra boazovahágiin eai mávsse šat earenomáš buhtadusa, danin go nu gohčoduvvon Lex Halla -buhtadusvuogádat lea váldon eret spirevahátlagas.

Spirevahátbuhtadusaid sáhttet máksit guovžža, gumppe, geatkki dahje albasa dagahan vahágiin.

Avvila girdigieddi viiddiduvvo

Avvila girdigietti leat viiddideame. Girdigieddái huksejit ođđa viiddes mátkedávvirfeaskára, mii addá eanet saji maiddái terminála eará osiide. Dasa lassin maiddái girdigietti bálvalusaid ovddidit, go dohko boahtá ođđa gávppašanbáiki, gos lea vejolaš oastit sihke suopmelaš designgálvvuid ja mátkemuitodávviriid Lappis. Avvila girdigiettis leat dál oktiibuot gávcci saji girdimašiinnaide.

Davvi-Suomas leat dál viiddideame golbma girdigietti, go maiddái Roavvenjárggas ja Gihttelis leat viiddidanbarggut jođus. Viiddidanbarggut galggašedje leat garvá jagi 2019 loahpas.

Norgga ja Ruoŧa duottarguovlluin aŋkke 400 njála

Ruoŧa ja Norgga duottarguovlluin leat buorre ođđasat áitatvuloš njálaid dilis. Ruoŧa ja Norgga duottarguovlluin ellet dál aŋkke 400 njála. Ođđasamos rehkenastimiin áice 300 rávis njála ja čuođi čivgga. Vel jagis 2000 seamma guovllus ledje dušše sullii 60 njála.

Njálaid meari leat ožžon loktanit prošeavttain, mainna viggat sihkkarastit šlája eallinvejolašvuođaid lassebiebmamiin ja riebanbivdduin.

Njálla lea maiddái Suomas hui áitatvuloš šládja. Birasorganisašuvdna WWF mielde maŋimuš háve njála leat oktan čivggaiguin oaidnán Suomas jagi 1996.

Anáris ságastallandilálašvuohta sámeturismma boahttevuođas

Anáris ságastallet odne 8.5. sámeturismma dárbbuin ja ovddideamis. Lappi lihttu lágida ovttas Sámedikkiin dilálašvuođa, gosa leat bovden ságastallat sámeturismma ja sámiid ruovttuguovllu turismma dárbbuin ja boahttevuođa oidnosiin. Bargobáji ulbmilin lea gávdnat sámeturismii ja sámiid ruovttuguvlui guoski turismii laktáseaddji jurdagiid ja oainnuid, maid sáhttá merket Lappi turismastrategiijai.

Lappi turismastrategiija ovdanbuktá turismma ovddideami guovddáš deattuhusaid ja stivre almmolaš doarjaga. Turismastrategiija linnje maiddái doaibmabijuid, maiguin turismma lassáneami ođđa vejolašvuođaide sáhttá darvánit beaktilit, muhto seammás gudnejahttit bistevaš ovdáneami prinsihpaid.

Dilálašvuohta lágiduvvo 8.5. diibmu 13.00–16.00 Kultahovis Anáris.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä