Sápmi

"Ohtâ páárnáš lâi seelgist, nubbe soolâst já kuálmád laiđij kieđâst" – Koskinen, Paltto ja Kangasniemi muštâleh sii varriistâllâmmuštoid

Kerttu Paltto
Kerttu Paltto kesipäihistis Pekkalast puáris tuve uksapiällást. Govva: Anja Kaarret / Yle

Anarâšâi varriistâllâm kesi- já tälvipaaihijd lii nuvâškuáttám, mutâ motomijn láá kuittâg pyereh muštoh varriistâlmist

Kerttu Paltto kesipäikki lii Njižžjäävri riddoost. Kesipääihi nommâ lii Pekkala, já Paltto lii pärnivuođâ rääjist jottáám kesipääihist. Pekkala-nommâ lii šoddâm suu Piäkká-äijih mield.

Paltto ij määti miäruštâllâđ, mon puáris päikki lii, mutâ tom muštá, ete jo suu ákku já äijih lává varriistâllâm kesipááikán. Kesipääihi lasseen sist lâi meid tälvipäikki meecist.

– Ton ääigi ulmuin puásuipargoh lijjii eres saajeest já kuálástemhomáh eres saajeest. Tääbbin uážui puohlágánijd kuolijd Njižžjäävrist.

Paltto muštá, et suu pärnivuođâst kesipááikán ij lamaš luoddâ.

– Mij poođijm pálgá mield, jiägán lijjii väzzimšaldeh rahtum. Suullân nelji kilomeetter mätki, vääzin váhá kuhheeb-uv mätki.

Anarâšah láá varriistâllâm iäljárávt nube maailmsuáđi rääjist. Tehálumos suijâ varriimân lâi varpij aldasáid peessâm. Tááláá ääigi ärbiviäru lii kuittâg nuvâškuáttám. Kesi- já tälvipääihih láá šoddâm iänááš kesituuváážin.

Ubâ peerâ vuolgij kesipááikán, veikkâ motomeh ferttejii uáđđiđ ääitist

Kerttu Paltto mielâst ij lamaš kuássin ahheev vyelgiđ kesipááikán.

– Mun lijkkojim! Enni já eeči vuordijn jo, ete párnáin škoovlah noheh, te talle tállán varrijm teehin.

Paltto muštâl, ete ubâ peerâ vuolgij fáárun kesipááikán, ohtsis čiččâm olmožid. Ulmui lasseen meid elleeh vuolgii fáárun. Kesipääihist uáđđimsajeh iä kuittâg pijsám ubâ perrui.

– Enni, eeči já mii nieidah oođijm ääitist.

Paltto perruu varriistâllâm kuittâg nuuvâi talle, ko suu enni jaamij.

Kerttu Paltto
Pekkala-nommâsii kesipááikán láá tääl huksim uđđâ táálu, mii lii váhá stuárráb ko puáris táálu. Govva: Anja Kaarret / Yle

Ritva Kangasniemi čuážžu puáris tälvipääihist Kossenâmist. Kangasniemi ákku, äijih já enni lává varriistâllâm taan tälvipääihist kesipááikán.

Tälvipäikki lii huksejum jo ovdil suáđi, iige päikki tuššâdum suáđi ääigi, ko tot lâi tuárvi tuárispel. Kangasniemi ij määti tárkká miäruštâllâđ, mon puáris päikki lii.

Sust iä lah ennuv muštokoveh saajeest teikkâ tábáhtusâin.

– Jiem mun ennuv mušte, ko mun lam mii perruu nuorâmus. Kale mun lam iällám tääbbin talle, ko ákku aasâi, mutâ iä lah ennuv muštokoveh.

Ritva Kangasniemi
Ritva Kangasniemi ij mušte ennuv suu perruu tälvipääihist. Govva: Anja Kaarret / Yle

Ritva Kangasniemi ákkuv Laura Kangasniemi mielâst tälvipäikki lii pyeri päikki, veikkâ čuoškah váhá hettejeh-uv.

– Kale taat lii pyeri já fijnâ päikki. Pyeremus lii taat táálu täst.

Aili Koskinen
Aili Koskinen čuujoot suormâin: "Tyest vuolgij päälgis kesipááikán." Govva: Anja Kaarret / Yle

Aili Koskinen ákku já äijih lává meid aassâm taan siämmáá tälvipääihist já meid Koskisen taat lii uápis päikki. Kangasniemi äijih já Koskinen enni láin viälžáh.

Koskinen muštá pyereest, maht Kangasniemi ákku varriistâlâi.

– Tast lijjii párnááh, te ohtâ lâi seelgist, nubbe soolâst já kuálmád laiđij kieđâst, Koskinen povvust.

Koskinen muštá, et lâi älkkee huámmášiđ, kuás varriistâllâm kesipááikán lâi álgám.

– Mijhân kale tieđijm, et ko kuusah monnii Sevžjáávrán, te pággu lâi Riittá-uv vyelgiđ. Kuusah kárgájii tääbbin, sun povvust.

Čohčâmáánust ferttij varriđ kesipääihist tälvipááikán

Koskinen muštá, ete jo čohčâmáánust ferttij varriđ kesipääihist maasâd tälvipááikán. Tälvipäikki lâi stuárráb ko kesipäikki já tobbeen lâi poccuin-uv šiev leđe.

Koskinen peerâ ij laavim varriistâllâđ. Sist lâi šiev kyelipäikki Čovčjäävrist, te ij lamaš tárbu varriistâllâđgin.

Aili Koskinen
Aili Koskinen muštá maht sun motomin tuolmâi Čovčjäävrist Anarân tuolmâmpyeráin tánssáđ. Govva: Anja Kaarret / Yle

Talle ko Koskisen šoodâi mielâ vyelgiđ tánssáđ, sun koolgâi tuolmâmpyeráin tuolmâđ 100 kilomeetterid Anarân.

Kannattij-uv vyelgiđ?

– Kannattij tiäđust-uv! Koskinen povvust.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä