Sápmi

Otto Palttoi Deatnu lea álšasále ja máŋgasii dat buktá maid láibbi – doavttir ballá luossabivdogildosa váikkuhit olbmuid veadjimii

Video: Otto Paltto
Ohcejohkalaš Otto Paltto lea mánnávuođa rájes bivdán. Vaikko son diehtá, manne eiseválddit evttohit gieldit luossabivddu, de lihkká dat orru váivi. Video: Sáárá Seipiharju / Yle, Vesa Toppari / Yle

Luossabivddu ráddjen lea ovdalge váikkuhan báikkálaččaid eallimii.

Deanuleagis vurdet bahča mielain boahtte geasi, go eiseválddit áigot gieldit luossabivddu. Máŋgasiidda luossabivdu lea buktán ilu ja návccaid dálvvi várás.

Okta dain lea Otto Paltto Dánsejogas. Son oaidná gildosis máŋga beali. Buorre lea, jus gielddus bistá dušše ovtta jagi ja das livčče ávki luossanállái vai livččii boahtte áiggisge luossa maid bivdit ja borrat.

– Muhto dán háve orru hui váivi, go agibeaivve lea hárjánan bivdit guoli ja borrat ja vuolgit joga ala nugo ieš lea áigon.

– Virgegoddi lea ná oaidnán ja mii várra fertet duhtat dasa, árvala Paltto.

Sutnje luossa lea árgaborramuš ja son bivdá geassit álo go astá. Son lea vásihan, ahte suhkan mielddisbuktá dearvvasvuođa. Bivdu leage su mielas dego sápmelaččaid álšasále.

– Čielgái ja gieđaide buorre, bákčasat vajálduvvet ja go čakča boahtá olmmoš lea nu lášmat, go lea geasi sugadan.

Otto Paltto
Ohcejohkalaš Otto Palttoi luossabivdu lea maiddái valáštallan. Su mielas dat lea dego sápmelaččaid álšasále. Govva: Vesa Toppari / Yle

Paltto lea sihkar, ahte evttohuvvon guolástangielddus váikkuha olbmuid veadjimii.

– Dat de gal váikkuha. Danhan oaidná juo hálešteamis, ahte mo dat váikkuha. Dathan čuohcá nu nearvvaide olbmuide jo.

Luossabivddu ráddjen lea ovdalge váikkuhan olbmuid veadjimii

Ohcejoga vástideaddji doavttir Heidi Eriksen muitala, ahte juos evttohus luossabivddu gieldimis ollašuvvá, dat lea hástalus olbmuid veadjimii. Luossabivdu lea johkasápmelaš kultuvrra vuođđu, muhto dasa lassin luossa buktá borramuša máŋgga beavdái.

– Dat lea min eallima rávdnji dáppe Sámis, dadjá Eriksen.

Son muittuha, ahte Ohcejoga ealáhusat leat juo muđuige gillán garrasit korona dihte: dálveturisma lea masá oalát nohkan, bohccobierggu lea váttis vuovdit, rádji lea gitta ja rádjegávpi ii gease álgage.

– Máŋgasat leat smiehttan, ahte geassi go boahtá ja váhá loažžá, ahte galhan mii dassážii birget. Dál dat ođas vel dása lassin, ahte dál mis Deatnuge manná gitta, de gal dat dakkár lea noađđi máŋgasiidda smiehttat, ahte mo dál birge, mo mun mávssán velggiid ja sáhttá áibba njuolga jurddašit, ahte gos dan láibbi oažžu beavdái.

Heidi Eriksen
Ohcejoga vástideaddji doavttir Heidi Eriksen dadjá, ahte Deanuleagi olbmuin leat gal buorit birgennávccat, muhto dál váttisvuođat orrot boahtimin ain eanet ja eanet. Govva: Vesa Toppari / Yle

Deanuleagi olbmuin leat Eriksen mielas gal buorit birgennávccat, muhto dál váttisvuođat orrot boahtimin ain eanet ja eanet.

– Dat čavgá beare olles áigge, de gal dat lea dakkár, ahte dat buktá daid hástalusaid. Ferte geahččalit bargat, olmmoš váibá, streassaluvvá, sáhttet nahkárat mannat, šlundu, áŧestuvvá, muhtumiin sáhttá maiddái gárrenmirkkuid geavaheapmi lassánit. Dienlágán hástalusat bohtet dán fárus.

Eriksen diehtá, ahte luossabivddu rádjen lea ovdalge váikkuhan báikkálaččaid veadjimii. Dat vuhttui dalle, go mannan háve Deanu guolástusa ráddjejedje jagis 2017.

– Gal olbmot ledje šlundon, áŧestuvvan, dat eahpesihkarvuohta das, mo mii birget dás ovddos guvlui, gal dat oidnui dáppe misge sosiála ja dearvvašvuođa bealde. Dat lei dalle jo hui garas ja dál dat oppalaš gielddus lea hui šlunddihahtti ođas.

Ristenrauna Magga
SámiSoster-searvvi doaimmajođiheaddji, sosiálaráđđi Ristenrauna Magga dadjá, ahte luossabivddu gieldin váikkuhivčče buot ahkásaš olbmuide. Govva: Sáárá Seipiharju / Yle

SámiSoster-searvvi doaimmajođiheaddji, sosiálaráđđi Ristenrauna Magga jáhkká gildosa váikkuhit daidda, geat ožžot dietnasa luosas, muhto maiddái sámiid árbevirolaš máhtu ja dieđu sirdašuvvamii.

– Mun gal jáhkán olbmuide dat váikkuha eandaliige buresveadjimii ja eandaliige boarrásut olbmuide, muhto váikkuha maid nuoraide ja bearrašiidda. Mot dasto, go dat árbediehtu ja árbemáhttu ii sirdašuvage?

Magga oaivvilda, ahte juos evttohus ollašuvvá, lea dárbu maiddái doarjagii.

– Dat ii leat ovttageardánis ášši. Mii leat fargga dan dilis, go leat gieldán mis giela ja dál dat gildet árbevirolaš doaimmaid. Eandaliige Deanuleagi olbmuide dat váikkuha. Dasto dan makkár doarjaga, dat boahtá gal ovdan sihkkarit, ahte fertet smiehttat, dadjá Magga.

vene
Jus luossabivdu gildojuvvo, eai Otto Paltto fatnasat dáidde boahtte gease beassat Deanu ala. Govva: Vesa Toppari / Yle

Doavttir rávve maid dahkat juos šlundu

Vástideaddji doavttir Heidi Eriksen muittuha, ahte okto ii gánnet báhcit, juos áššit jorret mielas ja dagahit váttisvuođaid veadjimii.

– Dalle gánneha ohcalit veahki, hállat daid áššiid birra dieđusge vuos lagašolbmuide ja juos orru, ahte ii leat doarvái, de ohcat veahki ámmátolbmuin.

Sus lea maiddái nubbi ráva olbmuide.

– Gánneha geahččalit fuolahit nu bures go vejolaš iežas buresveadjimis, ovdamearkka dihtii lihkadit, oađđit, servvoštallat, leat ustibiiguin, hállat daid áššiiguin, diekkár buot áibba dábálaš áššiid maid mii diehtit, ahte váikkuha min buresveadjimii.

Otto Paltto Dánsejogas goit diehtá juo maid dahká, juos ii beasa luosa bivdit. Juos lea lohpi, de son áigu gáttis šlivgut hárri ja guvžžá.

Áššis oainnát lasi Yle Ođđasat -sáddagis diibmu 16.45. Yle Ođđasiid Sámis ja Beaivvi ságaid sáhtát maid guldalit Yle Areenas.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä