Sää´mjânnam

Pelagia kueʹhtt čiâss nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõs kåmmni pâi kruuʹta Ruäʹvnjaarǥâst – sääʹmǩiõllmättʼtõõđi lââssan obb ääiʹj, leâša lij-a gåårdin nok resuurs?

Tinja Semenoff lukee tyttärelleen Pelagialle kirjaa.
Tinja Semenoff da Pelagia-nijdd lie harjtõõllâm saaʹnid nuõrttsäämas ǩeeʹrjivuiʹm. Jiijj ǩiõllsaž mättʼtõs leʹčči vääžnai škooulâst še. Govva: Sara Wesslin / Yle

Piârr paaʹʒʒi õʹhttu seʹlvvted sääʹmǩiõl mättʼtõõzz riâššmõõžž. Škooulneǩ Pelagia alttad mättʼtõõzzâst jeäskka ââʹn ǩeâđđa.

RUÄʹVNJARGG Mõõnni čâhčča Pelagia Semenoff alttii škooulpälggses Ruäʹvnjaarǥâst. Jeäʹrben hervvai tõʹst raajji tõt, što mââimõsân son piâzzi altteed nuõrttsääʹmǩiõl mättjummuž.

Škooulin leʹjje pueʹrin ääiʹjin ouddâl škooul alttummuž suåppâm sääʹmǩiõl čiâssi jäʹrjstummšest. Nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõs leʹčči kueʹhtt čiâss neäʹttlest ougglõsmättʼtõssân. Tääzz son taarbšeʹči pâi teâttmašina da škooulveäʹǩǩteei tuärjjan.

Ko vuõssmõs čiâss leʹjje, Pelagia kuuitâǥ vaaʒʒči juʹn škooulâst dååma. Pâi kruuʹta škooul tuʹmmji kååʹmted jiijj plaan riâššâd mättʼtõõzz tõʹnt, ko tõõzz iʹlleämmaž resuurs.

– Gåårõʹtti jiânnai nuʹt miʹjjid puärrsid da še niõđ, ǩii leäi sami äʹlššjanji mõõnnmen čieʹsse da vueʹrdi tõn jiânnai. Kuuitâǥ mij feʹrttjim suʹnne čiʹlǧǧeed, što mättʼtõõzz ij-ni jäʹrjsted. Tät leäi miʹjjid vääžnai, särnn jeäʹnn Tinja Semenoff.

Vanhemmat Tinja Semenoff ja Matti Isoaho.
Tinja Semenoff da Matti Isoaho kaiʹbbje Ruäʹvnjaarǥ gåårad tuåimmad jeänab sääʹmǩiõllsaž piârrji ouʹdde. Govva: Sara Wesslin / Yle

Čâhčča veâl puk õõlǥi leeʹd vaalmâš mättʼtõõzz vääras, leâša looppâst puärraz feʹrttji seʹlvteškueʹtted jiõčč, mäʹhtt niõđâž piâzzči leeʹd mieʹldd čieʹssjin. Nuʹt še ǩiõlljeälltummuš åårast juõʹǩǩ vuâra, ko ouʹdde pueʹtte cõgdõõzz leʹbe vaiggâdvuõđ.

Määnpââʹjest nobba sij jie vuäǯǯam čiõlgg vasttõõzz da maantõõttmõš ravsmi.

Eʹčč õõmaš, mõʹnt Ruäʹvnjaarǥ gåårdest jeäʹt vääʹld lokku pääiklaž ǩiõlid, håʹt gåårad lij tuõʹđi riikk-kõskksaž päiʹǩǩ.

– Tobdd, što turiistid kâʹl ǩeeitâʹstted sääʹmkulttuur da tõn mõõn eksoottlaž säʹmmla lie, leâša teʹl jiõčč säʹmmlaid jeäʹt hoiʹddjet täid mättʼtemkääzzkõõzzid da -vuäittmõõžžid kuddnalla, smeâtt Pelagia eʹčč Matti Isoaho.

Sääʹmǩiõl mättʼtõs lââssan juõʹǩǩ eeʹǩǩ da gåårdin kaiʹbbjet lââʹzz resuursid

Sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd pâi sääʹmvuuʹdi kooʹddin lij õõlǥtemvuõtt riâššâd sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz škooulin. Ruäʹvnjaarǥâst lie õhttsa 80 mättʼtõõđi sääʹmǩiõli mättʼtõõzzin vuõssklaaʹssest lookkjiškoouʹle.

Puk nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõõđi mättʼtâʹlle ǩiõl ougglõsmättʼtõssân. Sääʹmǩiõli mättʼtõõđji mieʹrr lââssan eeʹjjest nobba.

Ruäʹvnjaarǥ gåårad mättʼtemjååʹđteei Kimmo Tuunala proʹsttjââtt tän sââʹj, mii lij šõddâm.

– Lij sami gåår, što näkkam sââʹjj lij šõddâm ij-ǥa mättʼtõs oʹnstam. Juõʹǩǩ lookkâmpââʹj ääiʹj lie šõddmõõžž, mõin feʹrttai reagâʹstted. Meeʹst feʹrttai vuõššân riâššâd vuâđđmättʼtõõzz, leâša tõn lââʹssen mij põrggâp võõnnâd nuʹtt, što ougglõsmättʼtõs ooʹnnest še, särnn Tuunala.

Rovaniemen opetuspäällikkö Kimmo Tuunala.
Mättʼtemjååʹđteei Kimmo Tuunala vuäinn, što Ruäʹvnjaarǥâst lij jiânnai haall viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz. Govva: Sara Wesslin / Yle

Ougglõsčieʹssjin škooulneǩ taarbâš teâttmašina, lõõnj da veäʹǩǩteei

Ruäʹvnjaarǥ gåårdest lie vueiʹvv-vueʹǩǩšânja pâi šiõǥǥ ǩiõččlâsttmõõžž sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzzâst. Ǩeâđđa gåårad seʹlvvad, måkkam taarb puõʹtti čõõuč sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse lie da reâšš čieʹssjid jeeʹres ǩiõlin tõn mieʹldd.

Škooulin riâššâd mättʼtõõttja lõnnj da vuåppmõš čieʹssji ääiʹj. Lââʹssen škooul feʹrttai riâššâd teâttmašina da jeeʹres liâdggsaž mättʼtempirrõʹsse koʹlljeei tuåim.

Jos mättʼtõs ij ooʹnnest, vuäitt mättʼtõõtti jååʹtted čieʹssjin jeeʹres škooulâst gåårdest. Mättʼtemjååʹđteei miõlâst pueʹrmõs kuuitâǥ lij, što mättʼtõõtti vuäitt jiijjâs leeʹd mieʹldd čieʹssjin.

Rovaniemellä opetetaan kouluissa jopa
Ruäʹvnjaarǥ škooulin mättʼted joʹba 27 jeeʹres ǩiõlid, ko riikk-kõskkvuõtt pâi lââssan. Govva: Sara Wesslin / Yle

Pelagia alttad ǩiõllmättʼtõõzz määnpõõʹji vuârddmõõžž mâŋŋa

Tän mainnsest lij šiõǥǥ lopp. Ruäʹvnjaarǥ mättʼtemtuåim riâššji Pelagia škoouʹle jeänab resuursid päʹlǩǩeed tuâjjla. Nääiʹt son vuäǯǯai vuåppstummuž jiijjâs sääʹmǩiõl čieʹssji ääiʹj.

Pelagia lij siõmmna mättʼtõõllâm sääʹmǩiõl jieʹnnines tän räjja ǩeeʹrji looǥǥeeʹl da saaʹni mättʼteeʹl. Puärraz vueiʹnne, što ǩiõl mättjummuž õõutâst jeärrsivuiʹm nâânad pâi jeänab suu identiteeʹtt.

– Kâʹl tuâivvap, što son piâzzči mättʼtõʹsse mieʹldd. Son vuäitt tobdstõõttâd päärnaivuiʹm da ââʹnned ǩiõl jeeʹres pirrõõzzâst, ko dååma, särnn Tinja Semenoff.

Tinja Semenoff lukee tyttärelleen Pelagialle kirjaa.
Pelagia Semenoff lij vuârddam jiânnai tõn, što peäss mieʹldd sääʹmǩiõl čieʹssjid. Govva: Sara Wesslin / Yle

Måtam Ruäʹvnjaarǥ škooulin mättjed joba 27 jeeʹres ǩiõl. Tääzz še mättʼtemjååʹđteei haalâd nââneed sääʹmǩiõli sââʹj.

– Sääʹmǩiõli mättjummuž lij tuõʹđi vääžnai vueʹss mij tuåimin. Mij leäʹp muäʹdd eeʹjjest pâsttam kaggâd sääʹmǩiõli mättʼtõõđji mieʹrr lij lâssnam lååi oummust 60-70 ooumže. Tõt mušttal tarbbsest, leâša še tõʹst što mij haaʹleep škooultõõzz riâššâd, särnn Tuunala.

Ââʹn Ruäʹvnjaarǥâst juʹrdded ođđ ǩiõll-laauǥ klaass jäʹrjstummuž nuʹtt, mâʹte Heʹlssnest juʹn lij. Puõʹttiääiʹjest tõt lij vueiʹtlvaž, särnn Tuunala.

– Sääʹmǩiõli sââʹj lij kaggâm jiânnai pââjas mââimõs iiʹjjin. Vuäinam tõn positiivlaž äʹššen, što ǩiõli äärv lij lâssnam, smeâtt Tuunala.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä