Säämi |

Pennuu škovliimist kannat rammuđ eenâb ko kieldiđ – viälppá škovlim kalga algâttiđ tállán, ko vielpis puátá pááikán

Pivdopennui omâsteijeeh muštotteh, et viälppá väldim kalga smiettâđ tárkká já mađe várás tom váldá.

Video: Kirsi Ukkonen
Video: Yle Areena. Govva: Kirsti Länsman.

Kirsi Ukkonen perrust lii käävci mánuppaje ihásâš vielpis, Täplis. Tot lii oppâm jo ennuv aašijd. Sii peerâ smietâi kuhháá, et väldih-uv sij peenuv já maggaar tot kolgâččij leđe. Sij valdii miäcástempennuu, veikkâ háástuh láá lamaš škovliimist. Stuárráámus hástu eidu tääl lii, et vielpis läävee kárgáđ ráánján.

– Taat lii uáli nuijáá vielpis, korrâ uáivi. Virkkuu lii já uáppá jotelávt, mut jieštáttu lii korrâ, muštâl Ukkonen.

Kirsi Ukkonen já suu Täplis-peenuv.

Máttááttempiergâsijd sij iä lah kiävttám škovliimist. Herskuigijn láá piergim. Peic GPS-piergâs ličij tergâd, ko Täplisist kolgâččij šoddâđ meccipeenuv.

– Aaibâs ko kijttá já addel heerskuid, te tom mield tot ferttee moonnâđ. GPS mist lii tárguttâs uástiđ, tot lii tergâd ko mana olgoláá, te tom talle uáiná kost tot lii, iätá Ukkonen.

Kirsi Ukkonen raavâ toid kiäh smiettih pennuu väldim lii, et kannat smiettâđ vuáđulávt já tárkká.

– Tom ij uážu väldiđ tállán, ko puátá mielân. Aalgâst lii korrâ pargo škovliđ viälppá, ige kuássin koolgâ väldiđ tondiet, et párnááh tom halijdeh. Rävisulmuuh kalgeh leđe toh kiäh máttáátteh viälppá, muštoot Ukkonen.

Pennuu kalga rammuđ ennuv já kieldiđ uccáá

Yrjö Mustast lii lamaš ain peenuv. Suu mielâst tehâlumos äšši lii opâttiđ pennui saanijd.

– Tothân uáppá ulmuu jienâ kuldâliđ já tot lii merhâšittee moin jienáin iätá. Nubbe äšši lii tot, et ain ko tot parga rievtis aašijd, te lii pyeri rammuđ já adeliđ herskupittáid, iätá Musta.

Yrjö Musta
Yrjö Musta mielâst tehâlumos äšši lii opâttiđ pennui saanijd. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Viälppá škovliimist láá ennuv koonstah já meid išekáálvuh onnáá peeivi. Musta muštâl, et olgos vielpis uáppá toin naalijn, ko tuálvu olgos tom loostâ, mon oolâ peenuv lii kužžâm. Talle peenuv uáiná já apsa, et olgos kalga moonnâđ kužžâđ.

– Meid tot ko piämmá, te tom maŋa kalga tuálvuđ olgos, muštoot Musta.

Ovdil uážui Suomâst kevttiđ šleđgâpantaid škovliitmist, mut onnáá peeivi ij.

– Tot lâi hirmâd pyeri. Must lâi ohtii čuáccoo, Englannin setteri. Tot lâi kiddiistum poccuin já távjá vuolgij ruotâttiđ. Mun jiem tarbâšâm ko oovtâ peeivi kevttiđ tom panta. Tom maŋa ain ko ooinij poccuid, te poođij njuolgist muu paaldân, muštâl Musta.

GPS-piergâsijd sun kiävttá ain ko kuobžâpennuin lii joođoost.

– Tot lii nuuvt älkkee, uáiná kost tot jotá, kuus tot jotá, maggaar farttâ lii. Uáiná já kulá, jis tot uumáást, rámmoo Musta.

Musta ravvuuh viälppá väldimân láá toh, et kalga smiettâđ mađe várás váldá pennuu, lii-uv tuše päikkipeenuv vâi-ko pivdopeenuv.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä