Säämi |

Puáris tävirid kannat čäittiđ museon, ovdil ko taid leggist – anarâšâi tovlááh já uđđâ kietâtyejeh uáinimist Siidast

Anarâšâi tyejeh láá uáinimist Siidast njuhčâmáánu 2020 räi.

Marjo-Riitta Rantamäki já Pia Nikula
Nurâldâhmiäštár Marjo-Riitta Rantamäki já aalmugtoimâvästideijee Pia Nikula tutkâv puáris kietkâm, moos láá čuáldám uđđâ paddijd. Govva: Anja Kaarret / Yle

Tovláš já tááláš ärbityeji -čáitáldâh Säämimuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš Siidast lii vuosmuš taggaar čáitáldâh, mast láá tuše anarâšâi rähtim tyejeh. Tobbeen láá paldluvâi toovláš já tááláš tyeji.

Puárásumos tyeji lii paijeel 200 ihheed puáris já nuorâmus lii korrum eidu taan čáitáldâhân.

Čájáttâs uážui aalgâst tast, ko ij kuássin ovdil lah lam Siidâst čájáttâs, mast liččii tuše anarâšâi rähtim kietâtyejeh uáinimist. Mááccuh kevttim lii lasanâm já tanen halijdii čäittiđ tovláá já tááláá kietâtyeje paldluvâi.

Puárásumos tyeji lii čuárvikappeer čuárvi, mii lii mäcâttum Anarân Hämeenlinna kaavpugmuseost 2016. Čuárvi lii suullân 200 ihheed puáris já tot lii 1900-lovo aalgâst čoggum tohon Hämeenlinna čuágálduvváid Päärtihlii Eljas Haanukaandast.

sarvilakki
Puárásumos tyeji lii čuárvikappeer čuárvi, suullân 200 ihheed puáris. Govva: Anja Kaarret / Yle

saamenpuku
Nuorâmus tyeji lii Stefanie Sarre kuárrum mááccuh, kukkámááccuh kaskoo. Govva: Anja Kaarret / Yle

Anarâšâi kietâtuojij čuákkimân lâi uárnejum pargojuávkku, mon ohtân jesânin lâi tuájár Ella Sarre. Suu tyejeh láá meid čáitálduvâst ennuv mieldi. Museo peeleest čuágálduv láin orniimin nurâldâhmiäštár Marjo-Riitta Rantamäki já aalmugtoimâvästideijee Pia Nikula.

Ennuv tävireh láá kavnum meid Siida jieijâs vuárháin. Tai lasseen oovtâskâs ulmuin láá uástám já luoihâttâm tuoijijd.

– Lâi mielâkiddiivâš já suotâs, et uážuim pyereest nuuvt korrâ- ko timmâtuojijd-uv, illood Rantamäki.

Čáitálduv maŋa totkeeh já tuájáreh pyehtih tutkâđ tuoijijd

Tyejeh láá uáinimist njuhčâmáánu 19. peeivi räi 2020. Tom maŋa luávnejum tuojijd macâtteh já jieijâs tuoijijd piejih vuárkán vyerdiđ čuávuváá čáitálduv. Meid totkeeh já tuájáreh pyehtiđ eelliđ keččâmin já tutkâmin tuojijd.

– Talle ko mist valmâštuvá uđđâ fiijnâ táálu te talle mij pastep pyerebeht čäittiđ tuoijijd, toid kiäh halijdeh tutkâđ taid, láá stuárráábeh tileh, muštâl Rantamäki.

Siidâst puáhtá eelliđ kii peri keččâmin mottoom myenster já kuvviđ, teikkâ sárguđ olssis tom. Siida parga meid ovtâspargo Säämi máttááttâskuávdáin.

paulat
Laura Aikio lii čuáldám suu suuvâ myenster mield uđđâ vuodduid. Govva: Anja Kaarret / Yle

Puáris tävirijd uážžu ain faallâđ museon

Pia Nikula koijâdâlâi jo kiđđâtäälvi ulmuin, et liččii-uv sist puáris kietâtyejeh, mut talle iä kavnum.

– Talle ko lâi lekkâmtilálâšvuotâ já maŋeláá-uv, láá ulmuuh puáttám ettâđ, et voi, kalhân ličij lamaš veik jo mii, mut jiemhân mun kiergânâm, muštâl Nikula.

Tuoijijd kuittâg kiergân pyehtiđ museon veik kuás. Ige häittid veik liččii kuáppum, teikkâ mieskâm. Museo kovvee já čáálá tiäđuid tyejeest pajas, nuuvt et taat lii vyerkkejum kuittâg, veik jieš tyeje ij pyevtigin siäiluttiđ.

Tovlááh anarâš mácuhijn museost láá kiddiistum. Tyeje lasseen halijdeh kuullâđ meid muštâlus tyejeest.

– Jos tust lii veik ääitist tuu eejieejieeji tuoijum kálvu já máátáh tast maidnii muštâliđ, kost tot lii lam já maid toin láá porgâm, te tot lii mijjân tergâdis tiätu, muštoot Marjamäki.

Ella Sarre
Njellimlâš tuájár Ella Sarrest láá ennuv puáris já uđđâ tyejeh čáitálduvâst mieldi. Govva: Martta Alajärvi / Yle

Kietâtyejičeppi Ella Sarre lii čáitáldâhân puáhtám ennuv tuoijid. Sun lii olssis nuurrâm puáris kietâtuojijd, mut meid šiäštám jieijâs tovláid tuoijijd. Ovdâmerkkân čuágálduvvâst kávnojeh suu vuosmuuh, já siämmáást majemuuh, kálluheh maid suu enni opâttij sunjin kuárruđ.

– Munhân rahtim motomijn tyejinurâlduv já tast láá tääbbin maŋgâ tyeje, muštâl Sarre. Sun lii ráhtám meid kietâtyejikirje, mon ohtân ulmen lii siäiluttiđ puáris ärbitiäđu.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä