Koronavirusa dagahan dilli lea váttásmahttán eallima Sámis eandalii rádjeguovlluin, go johtolat riikkarájiid rastá lea giddejuvvon measta jo ollásit, dahje goit ráddjejuvvon garrasit.
Dat lea vuhtton maid Njuorggámis, go Norgga beal olbmot eai jođe márkanis ja visot lea nu jaskat. Njuorggánlaš ealáhatolmmoš Biennaš-Elle Biret Johanas, Johannes Rasmus lea fuomášan nuppástusa iežas ruoktogilis.
– Dat lea nu vulos mannan go dat koronadávda bođii dán máilbmái, orru nu ahte mii leat 50-vuođalogus, ahte 70 jagi maŋos mannan dál hui jođánit, Rasmus lohká.
Sámedikkit leat viggan loket sámiid dili ságastallamii ministtariiguin
Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámeáššiid ministarat ja Sámedikkiid njunnošat ságastalle dán vahkus sámeáššiid ráđđádallanbeivviin maiddái hehttehusain, maid koronavirus lea dagahan sápmelaččaide erenomážit stáhtaid rádjeguovlluin.
Suoma Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso muitala, ahte sii leat geahččalan loktet ságastallamii sámiid báikkálaš dili stáhtarájáid lahka.
– Rádjejohtinnjuolggadusaid ektui fertešii maid dahkat heivehusaid, vai sámit erenomážit dan golmma riikkas basttáledje johtit ja doallat dan iežaset árgabeaivvi normálan, Juuso dadjá.
– Mishan leat olu bearrašat, mat ellet riikarájiid rástá. Dakkár čielga ávžžuhusat, njuolggadusat ja dieđut ja daid sámi perspektiivvas dieđiheapmi lea leamaš váilevaš, Juuso dadjá.
Sámis leat olu bargit ja ealáhusat, mat gáibidit stáhta rájiid rasttildeami ja daidda koronaáigi lea leamaš lossat. Ráddjehusat ja njuolggadusat leat rievdan olles áigge. Dáid áššiid sámedikkiid njunnošat maid bukte ovdán sámeáššiid ministariidda.
– Ealáhusaid ektui leat olu perspektiivvat, nu árbevirolaš ealáhusaid go muđuige dan gávppašeapmái guoski áššiin, mat dan olbmo dábálaš eallima ja buresveadjima dego sihkkarastet. Ja daid áššiid buohta mis lea olu vel barganláhkái, Juuso lohká.
Sámi Parlamentáralaš Ráđi doaibma ii leat orostan koronaáigge
Sámi Párlamentrálaš Ráđđi almmustahtii golggotmánus cealkámuša, mad sii gáibidit stáhtain iešguđet doaimmaid sámiid ektui koronavirusa dagahan dilis.
Suoma sámediggi lea dál Sámi Parlamentáralaš Ráđi jođiheaddjin ja nu maiddái Suoma sámedikki ságadoalli jođiha dál Sámi Parlamentáralaš Ráđi. Tuomas Aslak Juuso mielas ovttasbargu lea doaibman, vaikko livččege buorre beassat muhtumin fas deaivat njunnálagaid, dasto go dat lea vuohon vejolaš.
– Ovttasbargu ja čoahkkimat fysalaččat addet olu vejolašvuođaid ságastallat čiekŋalabbot daid áššiin, muhto mii leat goittotge bastán Sámi Parlamentáralaš Ráđi barggu doaimmahit daid gáiddusoktavuođaid bokte ja leat bastán lihkus doaibmat, Juuso loahpaha.
Dábálaš olmmoš áiggošii beassat vuohon johtit iežas olbmuid siste maid riikkaráji nuppi bealde. Johannes Rasmus lea ieš jo ealáhatolmmoš, nu ahte su bargoeallimii koronavirus ii leat váikkuhan. Son ii beasa goit dál ovttastallat iežas ádjubiiguin, geat orrot Kárášjogas. Riŋgen gal lea nieidda ganddáide, nu ahte oktavuohta lea seilon.
– Mun gal birgen nu guhká go lean dearvvas ja Deanus boahtá luossa ja duoddaris fidne jávreguliid. Ja mun lean vehá badjedilisge, biergu boahtá doppe, Rasmus árvala.
