Sápmi |

Ruoŧa riikkabeaievttohas sirddášii boazoealáhusa ruvkkiid vuolde eret – "Buorre ahte dákkár rasisttalaš oaivilat bohtet oidnosii"

Johkamohkkelaččát leat suhttan Ruoŧa guovddášbellodaga riikkabeaievttohasa ságain, ahte boazodoalu sáhttá sirdit ruvkkiid dihte. Aktivistta mielas lea buorre ahte dákkár oaivilat bohtet oidnosii vai olbmot hirpmástuvvet. Muhtimiidda buktet dát ságat millii bahča muittuid sámi bággojohtimiin Ruoŧas 1920-logus.

Jenni Laiti Ijahis ijas 2014.
Johkamohkkelaš Jenni Laiti reagerejii garrasit guovddášbellodaga riikkabeaievttohas Nils-Olov Lindforssa kommeanttaide. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

– Boazoealáhusa ja turismafitnodagaid sáhttá sirdit ruvkkiid vuolde eret, jos lea dárbu. Málmmaid ii sáhte sirdit.

Ná celkkii Ruoŧa guovddášbellodaga riikkabeaievttohas Nils-Olov Lindfors SVT Nordnytt válgadebáhtas maŋŋebárgga. Lindfors orru Gammelstadas, Norrbottena leanas.

Olbmot geat ledje čuovvumin válgadebáhta baikki alde Johkamohkis, ledje sakka hirpmástuvvan ja huike kommeanttaid ruovttoluotta Lindforsii.

Johkamohkkelaš aktivista Jenni Laiti lei maid čuovvumin válgadebáhta. Son gávnnai politihkára sirdinjurdagiin goittotge juoidá positiivalaččage.

– Mun lean goitge ilus das, ahte dákkár oaivilat ja dákkár politihkka bohtet oidnosii, vai olbmot duođas hirpmástuvvet ja oidnet ja gullet makkár rasisttalaš máilmmis mii eallit, makkár rasisttalaš servodagas mii eallit, makkár rasisttalaš riika Ruoŧŧa lea. Sii dadjet, ahte min eallin ii leat seammaárvosaš go ruoŧŧelaččaid eallin, dadjá Laiti Ruoŧa sámeradioi gaskavahku.

Bahča muittut Ruoŧa sámiid bággojohtimiin 1920-logus

Muhtimiidda buktet dát ságat millii bahča muittuid sámi bággojohtimiin Ruoŧas 1900-logu álggus.

Johkamohkkelaš Henrik Blind máttut šadde bággojohtit Gárasavvonis Johkamohkái 1920-logus, golbma buolva áigi.

– Mun gal suorganedjen, go gullen maid son logai. Mun ledjen ieš doppe ja oidnen ja gullen su. Dat olbmot, dat leat evttohassan riikkabeivviide. Dat galget čohkkat doppe ja váldit mearrádusaid ođđa lágain. Mu mielas dat orru leahkige nu, ahte evttohasain ii leat ollenge máhttu min Ruoŧa ja Sámi historjjás. Sii eai gudnejahtte min sámiid, Blind dadjá SVT Sápmái.

Blind lea maid Ruoná bellodaga riikkabeaievttohas.

"Dilli lea dakkár ahte mii eat sáhte šat sirdit gosage"

Johkamohkkelaš aktivista Jenni Laiti atná buorrin dan, ahte áššis besset dál debateret ja ságastallat.

– Dat maid mii gulaimet politihkara njálmmis, dat eai leat mahkkege ođđasat. Mii leat gullan daid máŋgalot jagi ja mii várra boahtit gullat daid ain. Muhto dat mii lea erohus, ahte mii eat dohkket dákkár láhttema šat.

Laiti oaidná, ahte Ruoŧŧa háliida doalahit Norrlándda kolonian, gos viežžat riggodagaid maiguin riggot ja de sápmelaččat sirdojuvvot eará sadjái.

– Muhto dat leage dat maid politihkarat eai oro áddemin. Mii leat máŋggaid čuđiid jagiid šaddan sirdit, fárret, johtit, čáhkket ja láhčit saji earáide. Dál mis ii leat šat reserva, dat “nubbi guovlu” gosa johtit. Mii čuožžut rájá alde ja jus lávket nuppi beallái, de gahččat sorbmái, Laiti dadjá.

– Positiivalaš dán debáhtas lei mu mielas goittotge dat, ahte evttohasat eai háliidan lohkat almmolaččat “juo” Gálloka ruvkii. Dat čájeha dan, ahte min rahčamušain ja vuosttildemiin leamaš ávki, Gállok-aktivista Laiti dadjá.

Bellodat celkkii iežas eret evttohasa kommeanttain

Guovddášbellodat celkkii iežas eret Lindforssa kommeanttain beaivi válgadebáhta maŋŋá.

– Guovddášbellodat ii hálit bákkus sirdit sámiid iige turismafitnodagaid. Visot ealáhusat galget sáhttit gávdnot seamma sajis, guovddášbellodaga Norrbottena guovlluśagadoalli dajai gaskavahku SVT Sápmái. 

Geahča SVT Sámi tv-ášši dán fáttás Ođđasiin (álgá áiggis 3:54). Geahča olles SVT Nordnytt válgadebáhta (ruoŧagillii) interneahtas.

Divvojuvvon 11.9.2014 diibmu 13:25: Laiti sitáhta lea divvojuvvon hápmái: Positiivalaš dán debáhtas lei mu mielas goittotge dat, ahte evttohasat eai háliidan lohkat almmolaččat “juo” Gálloka ruvkii. Mii leimmet boastut čállán sitáhtii "ii".

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä