Sápmi

Ruvkelága ođasmahttima maŋideami atnet buorre áššin – Juuso: "Varra lea rivttes mearrádus bidjat eambbo ráhkkananáiggi dasa"

Gruvan i Talvivaara sett högt uppifrån. Det ryker från dammiga vägar.
Talvivaara-ruvke váttisvuođat bidje fártta ruvkelága ođasmahttimii. Govva: Talvivaara

Ruvkeláhkaevttohus manná riikabeivviid gieđahallamii áramustá boahtte jagi loahpas.

Olu ságastallojuvvon ruvkelága ođasmahttin ja gieđahallan sirdása jahkái 2022. Álgoálggus bargo- ja ealáhusministeriija lei plánen buktit láhkaevttohusa riikabeivviid gieđahallamii jo dán jagi bealde. Árvalusaid mielde láhka manná riikabeivviide áramustá goit easka boahtte jagi loahpas.

Láhkaođastus leamašan Sámediggái okta dán jagi deháleamos ášši. Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso ii goit jierásmuva lága maŋideamis. Su mielas lea buorre, go lága válmmaštallamii geavahit buori áiggi.

– Varra lea rivttes mearrádus dál bidjat eambbo ráhkkananáiggi dasa. Doppe leat olu gažaldagat, maidda ferte vuđolaš jurdagiid bidjat ja guđe ládje dan lága berre ođasmahttit, dadjá Juuso.

Gieđahallama sirdima ággan lea dat, ahte riikabeivviid ruhtaváljagoddi eaktuda lága buriid ja fuones beliid veardádallama ja dán bargui dárbbašuvvoge eanet áigi.

Bargo- ja ealáhusministeriija evttohus ruvkelágas leamašan čakčabotta cealkinláhkai. Maiddái sámediggi čađahii láhkahápmosis sáttaságastallama čakčamánu dievasčoahkkimisttis. Ságastallamis bođii ovdan, ahte dárbu láhkanuppástussii lea.

Juuso ii hálit vel dárkileappot muitalit, makkár áššiin leat bargo- ja ealáhusministeriijain ráđđádallan, muhto namuha goit moadde.

– Váikkuhusguorahallan ja negatiivvalaš váikkuhusaid eastadandoaimmat sámekultuvrra ektui leat dakkár stuorra áššit, maid mii leat viggamen dohko čállit vehá eará láhkai nu, ahte dat láhka boađášii buorebut fápmui, dadjá Juuso.

Tuomas Aslak Juuso
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso mielas lea buorre, go lága válmmaštallamii geavahit buori áiggi. Govva: Vesa Toppari / Yle

Lohi: “Dehálaš ovddidit ruvkevearu”

Ruvkelága ođasmahttimis lea sohppojuvvon ráđđehusprográmmas. Lága ođasmahttima leat válmmaštallamin sihke bargo- ja ealáhusministeriija virgeolbmot go maiddáiministeriija ásahan bargojoavku.

Guovddášbellodaga várreságadoalli ja Lappi lihtu stivrra ságadoalli, riikabeaiáirras Markus Lohi sávvá, ahte ruvkelága ođasmahttin manašii jođánit čađa.

– Lea viisodat váldit lassiáiggi. Go láhka ođasmahttojuvvo, de deháleamos lea, ahte sisdoallu lea nu buorre go vejolaš. Ja jus dan eaktun lea dat, ahte bargojoavku oažžu lassiáiggi, de nu galgá bargat. Mu sávaldat lea dat, ahte ođasmahttimat manaše jođánit čađa ja oaččošeimmet buorádusaid nu ruvkeláhkii go maiddái eará lágaide, dadjá Lohi.

Yle Sápmi gažadii gieskat Lappi riikabeaiáirasiid ruvkelágas. Gažadeapmái vástidan riikabeaiáirasiin eatnašat deattuhedjege, ahte gielddain galgá leat boahttevuođas vejolašvuohta mearridit vejolaš ruvkkiin. Markus Lohi ii dalle vástidan gažadeapmái, muhto son guorrasa mieláirasiid oaivilii.

– Lea dehálaš nannet gieldda rolla das. Jus ruvke boahtá gildii, de das ferte leat guovllu olbmuid doarjja. Jus doarjja váilu, de lea váttis doaibmat. Das galgá maiddái atnit fuola, ahte vearromáksit eai dárbbaš máksit ruvkkiid čorgemis. Jus ruvke bilida birrasa, de mis galggašii leat birasvahátortnet ja ruđat dasa boađáše ruvkesuorggis, oaivvilda Lohi.

Kansanedustaja Markus Lohi (kesk.).
Guovddášbellodaga várreságadoalli ja Lappi lihttu stivrra ságadoalli, riikabeaiáirras Markus Lohi sávvá, ahte ruvkelága ođasmahttin manašii jođánit čađa. Govva: Perttu Ruokangas / Yle

Lohi deattuha, ahte minerálasuorggi mearkkašupmi lea stuoris Lappis. Ruvket buktet bargosajiid, muhto seammás ferte jurddašit maiddái luonddu.

– Seammás go dat buktá hirbmat olu bargosajiid, de mii eat goitge hálit ovttage ruvke, mii billista min luonddu ja čáziid. Birasáššit leat issoras dehálaččat ja daid mii háliidit čalmmustahttit, dadjá Lohi.

Buot eanemus Lohi háliidivččii goit ovddidit ruvkevearu.

– Vaikko vearuhusgažaldagat eai gula ruvkeláhkii, de sávan ahte seamma áigetávvaliin sáhtašeimmet ovddidit ruvkevearu, mii máksojuvvošii dan báikegoddái gos ruvke lea, dadjá Lohi.

“Oba ártet, jus mearrideaddjit eai guldal álbmoga”

Ruvkelága ođasmahttimis lea dahkkojuvvon maiddái álbmotálgga. Álgga čokkii doarvái namaid jo jahki dassái ja dat geigejuvvui riikabeivviide golggotmánus 2019.

Eanodaga Giehtaruohttasis fas vulggii johtui giđđagease 2020 álbmotlihkadus, mas čogge moatti mánus badjel 37 000 nama vuostálastin dihte ruvkkiid ásaheami Eanodaga duottarguovlluide. Ii ruvkkiid Giehtaruohttasii -adreassa geigejuvvui birasministtar Krista Mikkonenii čakčamánu álggus.

Juha Tornensis, Per-Antti Labba, Anni-Helena Ruotsala, Minna Näkkäläjärvi, Laura Olsén-Ljetoff, Tuomas Aslak Juuso.
Giehtaruohttasa sáttatgottis ledje Juha Tornensis, Per-Antti Labba, Anni-Helena Ruotsala, Minna Näkkäläjärvi, Laura Olsén-Ljetoff ja Tuomas Aslak Juuso. Govva: Linda Tammela / Yle

Lihkadusa ovddasteaddji Anni-Helena Ruotsala mielas lea buorre, go ruvkelága gieđahallan sirdása.

– Ledjen hui ilus go oidnen, ahte riikabeaivvit lea gáibidan buorebut válmmaštallat dán evttohusa ja ahte dan dál sirdit. Dat lea buorre váldit dan áiggi, vai dat guovddáš čielggadusat gerget ja de bastet váldit vuhtii dieid ávžžuhusaid, dadjá Ruotsala.

Ii ruvkkiid Giehtaruohttasii -lihkadus lea buktán ovdan, ahte sámeguovllu galggašii guođđit ruvkedoaimma olggobeallái. Lihkadus oaidná ruvkedoaimma áittan sámiid ealáhusaide ja lundui.

– Stuorámus ášši lei dat, ahte dát válmmaštallojuvvon evttohus ii orron čoavdime dáid hástalusaid, mat láktasit ruvkeláhkii. Okta dáin lea intreassaveardádallan dahje árvvoštallan. Dathan lea eiseváldi mii guorahallá ja mieđiha dieid lobiid ja leat oaidnán, ahte iešguđetlágan lobiid váikkuhusat eai árvvoštallojuvvo doarvái, dadjá Ruotsala.

– Mun gal dieđus gáibidan dan, ahte jus olmmoš áigu bilidit luonddu oanehis áigodaga dihtii, de dat berrešii leat árvvoštallojuvvon ja váikkuhusat dieđus albma láhkai jurddašuvvon ovddalgihtii. Dat lea min riektedorvu, ahte jus mii bilidit luonddu, de mii goit máhttit ovdal gihtii árvvoštallat ja váldit ovddasvástádusa diein mearrádusain.

Ruotsala gáibidivččii vuđolaš ja čiekŋalis ságastallama árvvuid birra, mat gusket lundui ja ruvkkiide.

– Álbmotlihkadusat leat čájehan, ahte maid suopmelaččat háliidit. Livččii oba ártet, jus min mearrideaddjit eai guldal álbmoga oainnuid. Mun oainnán, ahte dat lea hui buorre go leat váldán ain eanet áiggi láhkaođastusain. Jus dat de dárkkuhivččii dan, ahte álbmoga oaidnu váldojuvvošii vuhtii, árvala Ruotsala.

Jietna: Aslak Paltto

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä