Sää´mjânnam |

Saakk-kooska Yle Sääʹmjânnmest: Narodregisterkõõskõs ij jääʹǩǩtam säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, Luâđsuõjjeemlett rämmaš sääʹmpalggsi puäʒʒvueʹǯǯ

Täʹst lie seärad Yle Sääʹm saakk-kooska.

Kuvamanipulaatio
Kuvamanipulaatio Govva: Yle Sápmi

Narodregisterkõõskõs ij jääǩǩtam säʹmmlai vuõiggâdvuõđid. Veäʹǩǩlääʹǩǩäʹššååumaž Maija Sakslin lij ouddam narodregisterkõõskõʹsse mušttʼtummuž tõʹst, ko narodregisterkõõskõs ij luõʹšttjam piijjâd siʹjji teâttriâššmõʹšše sääʹmǩiõllsaž miârkid.

Sakslin seeʹlvti ääʹšš läiddmõõžž vuâđald. Läiddleei niõđ nõõm ij vuäitam mieʹrǩǩeed narodregister-riâššmõʹšše vuõiggnalla sääʹmǩiõllsaž miârkicuiʹm, ij-ǥa tõn diõtt nõõm vuäǯǯum kuddnalla veeʹrjlaž äʹššǩiiʹrjid mâʹte paʹsse da "kela-koʹrtte".

Veäʹǩǩlääʹǩǩäʹššååumaž Maija Sakslin narodregisterkõõskõs leʹčči õõlǥam huõllâd tõʹst, što sääʹmnõõm vuäitt ǩeeʹrjted vuõigg ǩeeʹrjtemhääʹmmest. Sakslin mieʹldd kõõččmõõžžâst lij säʹmmlai vuõiggâdvuõđâst ââʹnned kulttuurâs da identtiteetâs.

Sakslin seʹlvvtõõzzi mieʹldd narodregisterkõõskõs lij kuõddlummuž mâŋŋa tuejjääm tuâj ääʹšš ouʹdde.

Maija Sakslin
Veäʹǩǩlääʹǩǩäʹššååumaž Maija Sakslin. Govva: Jarno Mela / Lehtikuva

Luâđsuõjjeemlett auʹǯǯai naaudšed sääʹmpalggsi puäʒʒvuäʹǯǯ

Luâđsuõjjeemlett auʹǯǯai naaudšed sääʹmpalggsi puäʒʒvueʹǯǯ. Lääʹddjânnam luâđsuõjjeemleett tuåimmjååʹđteei Päivi Lundvall vuäinn, što sääʹmvuuʹdin šõddum puäʒʒvueʹǯǯ lij pukin eeʹttlummuž.

Lundvall mieʹldd saaʹmi puäʒʒhoiddu kollai palggmõš, mõõn diõtt palggsin lie jeänab ääiʹj oođeed. Lundvall särnn še, što jos puõccu paalǥče jeänab ânnjõõžžâst, leʹčče še palggsi sââʹjj puerab. Lunddvall mieʹldd puäʒʒtääll mottmõš jeänab põõššii sâjja, raaukže mottsid puäʒʒhoiʹddjemläkka. Lundvall leäi mainstõõttâm Lääʹddjânnam teâttkoontâr.

Påʹnnčääʹcc- ja ǩeäʹdǧǧaaunâstuʹtǩǩummuž juätkkje Lappist

Påʹnnčaaʹʒʒi Suõjjlem da Ǩeäʹdǧǧaaunâshuõllâm õʹhttesuåvtummuš -haʹŋǩǩõõzz mäddtuâj juätkkje da teädd lij puõʹtti ǩieʹzz äiʹǧǧen Nuõrti- da Tâʹvv-Lappist. Tuâj lie jeänmõsân ääiʹjben tuʹtǩǩeeǩani påʹnnčääʹccvuuʹdi da mäddaaunâshäämteeʹlmi di ođđ kaʹlliǩeäʹdǧǧaunnâz väʹlddma šiõtti vuuʹdi tuʹtǩǩummuž.

– Vaʹlljuum paaiʹǩin tuejjeet jânnamkaartʼtõõzzid, mäddtuutkin tuʹtǩǩummuž, čääʹccteeʹsti välddmõõžž di mäddpookkmõõžžid koi õhttvuõđâst piijât påʹnnčääʹcc tuʹtǩǩeempooʹccid. Kaʹlliǩeäʹdǧǧaaunâspaaiʹǩi teeʹst välddmõõžžid puäʹđet tuejjeed alggčõõučâst mâŋŋa kaartʼtummši puuttâm, mušttlet ELY-kõõskõõzzâst.

Tuʹtǩǩeemvuʹvdd puätt käʹtted Aanar, Uccjooǥǥ, Suäʹđjel, Salla, Savukoski da Pelkosenniemi kooʹddid.Kaartʼtummuž da teʹsttvälddmõõžžid tuejjeet ǩieʹzz da čõõuč äiʹǧǧen määŋg oummu tuåimast. Teʹl jânnmin liikkeet jeänmõsân vääʹʒʒeeʹl.

Mäddtuʹtǩǩummuž tuejjeet ǩieʹzzeeʹl tuʹtǩǩeemneävvaid motorpieʹǩǩjin čuõkkuid da ǩeäinaid äuʹǩǩeeʹl leʹbe vääʹʒʒeeʹl jânnmest. Nääiʹt tuʹtǩǩummšin ij šõõdd häiʹtt mäddvuäʹmsteeʹjid ij-ǥa pirrõʹsse. Mäddpookkmõõžžid tuejjeet tåʹlǩ mäddvuäʹmsteei looʹvin.

Mieʹrren lij staanâd kudd påʹnnčääʹcc, ainsmâʹtted mädd- da ǩeäʹdǧǧaunnâz vuäǯǯmõš di kuʹǩes ääiʹj seʹst čuäʹjted čääʹcchuõllma da ǩeäʹdǧǧaunnâz väʹlddma šiõtti vuuʹdid. Mieʹrren lij še aalǥted vooudlaž vuârrvaaiktemsäiʹmmõõzzid di pueʹreed teâttvuâđ äuʹǩǩummuž.

West vuäǯǯai õhttsa 6 800 veäʹǩǩtieʹǧǧ fiʹlmmtuâj vääras

Säʹmmlaž fiʹlmmoʹhjjeei Jouni West Oulu gåårdest vuäǯǯai jieʹllikartttuâj vääras õhttsa 6 800 eeuʹr veäʹǩǩtieʹǧǧ.

Teäggtõs lij juʹrddum neelj mââʹnnpââʹj čeäʹppõstuâjaid. Tieʹǧǧ uuʹdi Čeäʹppõõzz ooudeemkõõskõs Taike Tâʹvv-Vuâđđmäädd da Kainuu čeäppõstuåimmkåʹdd.

Varrasamosat: Sää´mjânnam

Váldoođđasat

Bivnnuhamosat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä