Säämi |

Säämimuseo Siida lekkâs koronakiiđâ maŋa: láá kieđâi desinfistempääihih, äššigâspeevdist pleksi ja uuvsah maneh jo viiđâ äigi kiddâ

Museo lii tääl tiijme uánehub ääigi áávus ko táválávt keessiv. Kolliittâllâm lii tohhum torvolažžân já torvokooskah láá uárnejum.

Sari Valkonen
Siida hovdâ Sari Valkonen illood ko viijmâg-uv sist uuvsah lekkâseh. Govva: Anja Kaarret / Yle

Korona raijiittâsah lozzâneh, ja kesimáánu vuosmuu peeivi liäkká meid Säämimuseo Siida uvsâidis muádi máánu puudâ maŋa. Siämmást lekkâseh meid museo kävppi, meccihaldâttâs toimâttah já puurrâmsaje Sarrit-ravintola.

Museo hovdâ Sari Valkonen illood ko ubâ táálu lekkâs. Sii láá toohâm kuossij kolliistâllâm torvoliččân.

– Mist láá tääbbin kieđâi desinfistempäikki, äššigâspiävdán puátá pleksi, nuuvt et äššigâsâin lii torvolâš leđe já meid pargein, muštâl Valkonen.

Museo lii tääl tiijme uánehub ääigi áávus ko táválávt keessiv. Tääl uuvsah maneh jo viiđâ äigi kiddâ. Meid torvokooskah láá smiettum já eres almoliih torvolâšvuođâ ravvuuh. Sii iä kuittâg lah vuálgám toos, et riskâjuávhoid liččii eres kolliistâllâmääigih.

– Mist láá tääbbin vijđes loonjah, olgo- museo já purâdempäikki, nuuvt et ulmuuh juáhhojeh eres soojijd, iätá Valkonen.

Ravintolast láá meid váldám pele peevdijn meddâl, nuuvt et torvokooskah šaddeh. Olgomuseo lekkâs iäskán kesimáánu 8. peeivi. Kuhes kiiđâ tet pálgáin ij lah val muotâ suddâm.

Tuáivumist lii et meid páiháliih iäláččii Siidast

Siidast vyerdih já tuáivuh et syemmiliih vuálgáččii joton. Olgoeennâmlijn ij tieđe, ko rääjih láá kiddâ.

– Niävttá et ulmuuh halideh jo vyelgiđ joton já tuáivup, et páiháliih puáđáččii meid teehin, tääbbin lii kuittâg vijđodâh já torvolâš leđe, já taat puáhtá meid mielâ pyerediđ, ko lii kuhes ääigi karttâm leđe sierânis, tuáivu Sari Valkonen.

Aanaar škovlâ anarâškielâ ovdâškovlâmáttááttijjee Minna Lampinen lii vuárdám, et museo uuvsah lekkâsiččii. Sust lii lam tääppin eelliđ párnáigijn ain tyelittälli museost. Taan täälvi sun ij kiergânâm eelliđ, ko čohčuv smietâi, et sij talle kiđđuv eellih täävjib, mut poođij-uv korona já puoh muttui, iäge sii peessâm täälgin tohon.

– Lam jieš lamaš museost pargoost ja tot lii muu mielâst tehálâš tiettiđ historjast, et maggaar lii lamaš eellim ovdil. Tom tááhust mun halijdâm párnáigin eelliđ tobbeen, iätá Lampinen.

Minna Lampinen
Máttááttijjee Minna Lampinen lijkkoo eelliđ museoin Govva: Anja Kaarret / Yle

Museost puáhtá juáháš kavnâđ olssis maidnii

Minna Lampinen lii keksin ereslágánid movtáskittem koonstâid párnáid, maht uážžu sii kiddiistuđ museoin. Puáhtá pieijâđ sii uuccâđ ereslágánid tävirijd, omt. kietâtuojijd, tai uuccâđ kuuvijd mottoom ääšist.

– Tot kalga leđe taggaar mielâkiddiivâš, jos museost šadda taggaar mielâkove, et tot lii ahheev, tobbeen kalga leđe sijvoost, ige uážu porgâđ maiden, ijhân kiästán lah talle mielâ tohon moonnâđ, iätá Lampinen.

Lampinen läävee kuossijnis ain eelliđ museost já meid jieijâs luámumaađhijd sundáttâl museoi mield. Sust láá meid šiev ravvuuh rävisulmuid, maht sij movtáskeh museoid.

– Mun oskom jos ij lah kuhes ááigán iällám museost, te kannattičij kal moonnâđ, oskom et juáháš kávná tobbeen maidnii mii lii sunjin mielâkiddiivâš, osko Lampinen.

Siidast láá meid vijđedempargoh joođoos

Eidu hiäivulávt ko korona-tavdâ raijiittâsah pottii, te algii Siida huksimpargoh kiđđuv. Taah hettejeh mottoom veerdi museo tooimâ: autoi orostâmpääihih láá tääl ucebeh já mašinij já huksimjienah hettejeh mottoom veerdi.

Siida museo
Siida vijđedem, huksimpargoh kolgâččii leđe valmâšin kiđđuv 2022. Govva: Anja Kaarret / Yle

Museohovdâ uáiná taan kuittâg eenâb pyerrin ko hyennin.

– Taat addel osko puátteevuotân, mii lep moonnâmin ovdâskulâi. Taat addel ulmuid pargo, muu mielâst taat lii fiijnâ hommá, illood Sari Valkonen.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä