Säämi |

Sahâpittááh Yle Säämist: Tääl lii äigi iävtuttiđ Kollekielâ-palhâšume vyeittee, Taažâ pele Aanaarjuuvâ aalmugmeeccist lappum almai kavnum

Taa láá koskoho sahâpittááh.

Jan Skoglund Paltto, Kirsi Paltto, Iŋgá-Márjá ja Máret Steinfjell.
Ive 2016 Kollekielâ-palhâšume vyeitteeh. Govva: Sveriges Radio

Tääl lii äigi iävtuttiđ Kollekielâ-palhâšume uážžoo

Palhâšume juáhhoo tääl káávcád tove. Sämitiigij saavâjođetteijeeh já sämiáášij ministereh keigejeh tave-eennâmlii Kollekielâ-kielâpalhâšume Oslost. Tääl pivdeh ulmuid iävtuttiđ vyeittee palhâšumán.

Kielâpalhâšume adeluvvoo sijjân, kiäh láá ovdedâm sämikielâ Taažâst, Ruotâst, Suomâst teikkâ Ruošâst. Ive 2016 uážžoin oobbiš Inga Marja Steinfjell já Máret Steinfjell palhâšume maadâsämikielâlii savâstâllâmohjelm oovdâst, ja Kirsi Paltto ja Jan Skoglund Paltto sunnuu kuhesáigásii pargoost tave-, maadâ- já julevsämikielâ pyerrin.

Majemuš peivi iävtuttiđ vyeittee lii 9.9.

Aalmugmeecist lappum almai lii kavnum

Taažâ pele Aanaarjuuvâ (Øvre Anárjohka) aalmugmeeccist lappum almai lii kavnum. Sun lii tiettum Aalmugmeeccist kirdemmašinist valdum kuuvijn, ko lâi miälumin kajakkijnis.

Algâohhoost uccii suullân 30-ihásii almaa, ko nobdii suu lappum aalmugmiäcán.

Kela mielâst taksitoimâ Laapist lii tääl oornigist

Aalmugiäláttâslágádâs Kela lii ton mielâst, ete Kela-taksitoimâ lii tääl oornigist Laapist. Kela uáivivuávájeijee Anne Giss iätá, ete sii tiätun iä lah puáttám tagareh tábáhtusah Laapist, main äššigâs ličij pááccám sátuttáá.

Puoh Laapi taaksijn iä kuittâg lah vala rievtislágán máksimrustigeh, mut taid láá ubâ paje stelliimin autoid. Kela muštâlij jieht majebaargâ, ete tot lii kuáđđám reklamaatio oovtâ taaksij jođettemkuávdáá puhelinpalvâlusâst, ko ulmuuh karttii liijkás kuhháá vyerdiđ. Tágáreh čuolmah láá lamaš Kanta-Hämest já Pirkanmaast.

Sisuradio: Tukholma nuorâi kesipargoproojeekt teeman sämmiliih já Tuárnusjuhâleevi ulmuuh

Tukholma kaavpug Ruotâst uárnee tääl kuálmád keerdi Rättighetsjakten-nommâsii nuorâi kesipargoproojeekt, mast láá ain jieškote-uvlágáneh demokratian já täsiáárvun lohtâseijee teemah.

Taan keesi teeman láá sämmilâšvuotâ já Tuárnusjuhâleevi ulmuuh. Teema väljejui tondiet, ko Tukholma kaavpug lii uuccâm sämikielâ- já meänkielâ haldâttâkuávlun. Nuorah láá taan kesipargo ääigi čokkim infomateriaal sämi- já meänkielâlii haldâttâkuávlun occee kavpugáid.

Njuuvčah láá lasanâm Suomâst

Njuuvčah lasaneh Suomâst suullân 10 % ivveest.

Njuhča lâi masa suvâttum, mut lode rávhudem lii siäiluttâm tom. Tääl njuuvčah láá masa siämmáá ennuv ko soorvah. Njuuvčah taheh mäddiláá eennâmtuálleid ennuv vahâgijd já meid njuuvčâi toohâm vahâgijn puáhtá uuccâđ staatâst vaahâgruuđâ.

Eennâm já meccituálukuávdáást muštâleh, te veik tääl njuhčâ lii rávhuttum, te jos taan naalijn lasaneh te rávhuttem purgâm lii oovdâst. Tääl Suomâst láá suullân 70 000 njuhčâd já taat lodde lii ubâ Euroop kuávlust rávhuttum, mut ij Ruoša peln. Njuhčâ lii stuorrâ hersku Ruošâst já tobbeen vist njuuvčah láá-uv väänniht.

Njuhčâ puátá tavas lasaniđ já tot väljejui Suoma aalmuglodden 1981.

Taan ihán ennusteh uccáá muorjijd tavas

Luánduvooljijkuávdáš ennust, et taan čoovčâ Tave-Suomân puátih uccáá myerjih, mäddiláá eenâb. Sareh já juuŋah šaddeh koskâmiärálávt, mut luámáneh uccáá. Luámáneh ladâškyetih mäddin šiev šooŋâi tiet.

Peividum 11.7.2018 tiijme 15:00: Lasettum tiäđuh lappum almaa kavnuumist.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat