Sápmi |

Sáhkabihtážat Yle Sámis: Sámit Brusselis álgoálbmogiid ekonomalaš ovdáneami semináras, Boles gohcá beaktilit gárrenoaivvis vuodjima

Gaskavahku sáhkabihtážat.

Video: Tuomas Aslak Juuso, Second Vice-Chari of Sámi Parliament
05:11
Video: Yle Areena

Sámit mielde Brusselis ordnejuvvon semináras, man fáddán lei álgoálbmogiid ekonomalaš ovdáneapmi

Brusselis, Belgia oaivegávpogis lágiduvvui ikte seminára, man fáddán lei álgoálbmogiid ekonomalaš ovdáneapmi. Dan lágidii Eurohpa kommišuvdna ovttas Ekonomalaš ovttasbarggu ja ovdáneami OECD-organisašuvnnain.

Báikki alde ledje ovddasteaddjit earet eará Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkis ja Sámiráđis. Suoma sámedikki nubbi várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso lei ieš báikki alde Brusselis. Son muitala Yle Sápmái, ahte doppe leat ságastallan das, mat leat álgoálbmogiid ekonomalaš ovdáneamit ja makkár hástalusat dálá servodagain leat earenomážit sámiid ealáhusaid ovddideapmái.

– Dat lea várra hui dehálaš dat, ahte Eurohpa kommišuvdna ja maiddái dasto OECD beassá gullat njuolga daid diliid mat mis leat Sámis. Juste dan dihte, ahte sin bargun lea maiddái čalmmustahttit daid min diliid ain de ovddosguvlui. Dát lea leamašan hui buorre beaivi dán rádjai, muitalii Juuso ikte.

Juuso lea hupman semináras Deanu guolástansoahpamuša váikkuhusain ja Jiekŋameara ruovdegeainnus, makkár váikkuhusat das leat ja maiddái muđui das mot sámit besset leat aktiivvalaš oassi servodagas.

– Oppalohkáige mainna ládje sápmelaččat besset leahkit aktiivvalaš oassi dán servodagas dásseárvosaččat, dahje mot eai beasa otná dilis. Dat lea sámedikki ollesčoahkkin mearridan riikkaidgaskasaš strategas, ahte mii fertet EU:in bargat eambbo ja dát lea okta dain lávkkiin, mot mii čađahit dan min stratega, man ollesčoahkkin lea mearridan, muitala Juuso.

Odne lea Sámedikki stivračoahkkin

Stivračoahkkima áššelisttus leat earret eará Helssega giellabeassedoaimma dilli ja boahttevuohta sihke Anu Avaskari ja Kari Kyrö váidda várreságajođiheddjiid bálkámáksima guoski áššis. Olles áššelisttu gávnnat sámedikki neahttasiidduin.

Sámemusea ja luondduguovddáš Siiddas álgá odne Advances in Sámi Archaeology- konferánsa

Konferánsa bistá Siiddas bearjadaga rádjai. Konferánsii bohtet davviriikalaš dutkit, geat ovdanbuktet maŋimus áiggiid leamašan arkeologalaš dutkamiid bohtosiid, mat leat leamašan sámi guovllus. Eanet konferánssa birra gávnnat dáppe.

Ijahis idja ohcá eaktodáhtolaš bargiid

Eaktodáhtolaš bargiid dárbbašit earret eará johtolaga stivremis, bileahtaid vuovdimis, festiválabáikki čorgemis ja festivála assisteantan. Eaktodáhtolaččat ožžot liegga borramuša lassin festiválapássa bearjadaga ja lávvardaga váldokonsearttaide.

Eaktodáhtolaš bargin sáhttá almmuhit veahkkebuvttadeaddji Aleksi Ahlakorpii.

Boles gohcá erenoamáš beaktilit gárrenoaivvis vuodjima olles riikkas otne ja boahtte vahkuloahpas

Gohcin lea oassin Eurohpa johtolatbolesfierpmádat Tispol gárrenávdnasiid gohcinbajis, ja dasa oassálastet buot boleslágádusat. Gárrenvuodjinlihkuhisvuođat, main olbmot leat duššan, dáhpáhuvvet eanemusat geasseáigodagas sihke bearjadaga ja sotnabeai gaskkas eahket gávccis gitta iđit guđa rádjai. Danin boles beavttálmahttá gohcima erenoamážit dáid áiggiid.

Revontulitunnel Roavvenjárggas giddejuvvo odne gádjunhárjehusa dihte

Tunnelis 4-geainnu alde ordnejuvvo gádjunhárjehus odne diibmu 11.00 -15.30. Tunnel lea giddejuvvon johtolagas ja johtolaga stivrejit. Hárjehusas gádjun-, boles- ja geaidnoeiseválddit ovttas čanusjoavkkuin hárjehallet gádjuma ja ovttasbarggu, jus lihkuhisvuohta dáhpáhuvvá tunnelis. Gádjunhárjehusas leat mielde Lappi gádjunlágádus, boles, heahteguovddáš, Lappi buohccidikšunbire, johtolatdoaimmahat, EJB-guovddáš ja Roavvenjárgga gávpot.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat