Sápmi |

Sámebálgosiin árvalit heajut miessejagi go dábálaččat – “Soaitá juobe 20 proseantta heajut”

Lossa dálvi váikkuha maid miessemearkumiidda. Eanaš sámebálgosiin muitaluvvo, ahte misiid merkot easkka čakčat vai bohccot besset vuoiŋŋastit.

Garra dálvvi dihte dál soaitá leat heajut miessejahki go gaskamearálaččat. Dát boahtá ovdan Yle Sámi gažadeamis sámebálgosiidda.

Earret eará Váhčira bálgosa boazoisit Tuomas Semenoff árvala, ahte miessejahki sáhttá leat juobe 20 proseantta heajut go diibmá.

– Mannan geassi lei goikkis ja galmmas. Čakčat eai lean guobbarat. Guhkes dálvi ja valjis muohta, de diibmá lei obalohkái heajos boazojahki.

– Dan mađe maid lean bohccuid oaidnán, de gal doppe leat miesit muhto leat doppe ronutge. Dan diehtá buorebut de geassit go oaidná bohccuid, muhto hirbmat buorre ii gal leat. Heajut sihkkarit go mannán jagi, muitalages Sállevári boazoisit Nils-Heikki Näkkäläjärvi.

Eará bálgosiin muitalit, ahte vel eai sihkkarit dieđe muhto árvalit miessejagis šaddat heajut go dábálaččat.

Lossa dálvi váikkuha miessemearkumiidda

Lossa dálvvi maŋŋá bohccot soitet leat heajos ortnegis. Danin oassi bálgosiin leat mearridan sirdit mearkumiid maŋŋelabbui čakčii.

Muotkeduoddara bálgosa boazoisit Tarmo Ljetoff muitala, ahte sis ii leat ollenge geassemearkun dán gease, baicce misiid merkejit čakčat. Muotkeduoddaris leat dábálaččat merkon jonssot maŋŋá.

Sivvan dása lea garra ja guhkes dálvi, son dadjá.

– Mii mearkut oasi čakčat, ja loahpaid de dálvit bigálusaid oktavuođas. Bohccot galget beassat dál veajuiduvvat.

Sálleváris ain leat smiehttamin ášši. Bálggus mearrida mearkumiin bálgosa čoahkkimis boahtte vahkus.

Avvila bálggus lea maid smiehttamin vel maid áigot. Dábálaččat Avvila bálgosis leat miessemearkumat, muhto dál lea leamaš garra jahki ja guhkes biebmanáigodat duogábealde.

– Dat lea das gitta gánnehago bidjat bohccuid gárdái obalohkáige, lohká bálgos boazoisit Ari Kustula.

Lappi bálgosa miessemearkun geassit 2018.
Lappi bálgosa miessemearkun geassit 2018. Govva: Maiju Saijets / Yle

Neakkela bálgosis siiddat ieža mearridit mo dahket. Oassi siiddain merkejit geassit, oassi čakčat.

– Min siida merke čakčat, go dalle leat miesit buoret ortnegis ja girdet mearkuma buorebut. Geassit merken lea riskka bohccuide, jurddaša boazoisit Hannu Ranta.

Lappi ja Bátneduoddara bálgosiin áigot goit geahččalit merket dál geassit. Bátneduoddaris leat dál čohkkemin bohccuid mearkumii.

– Mii oaidnit dan de jonssot maŋŋá. Sihkkarit muhtin stuhka jorahat áiddis, muhto geahččat de dan maŋŋá ahte joatkitgo, muitala Lappi bálgosa boazoisit Antti Äärelä.

Oasis sámebálgosiin eai leat merken geassit máŋgga jahkái

Gálddoaivve, Báišduoddara, Muttošjávrri ja Báhčaveai bálgosiin leat mearridan jo áigá dassái, ahte sii merkot easkka čakčat. Muttošjávrris ja Báhčaveai bálgosis maiddái guottehit ruovttus muhtin veardde.

– Mii mearkut golggot- skábmamánus. Eat sáhte čohkket ovdalgo čázit jikŋot ja muohttá. Mii leat moaddelot jagi dassái sirdásan guotteheapmái ja mearkut loahpaid čakčat, muitala Báhčaveai bálgosa boazoisit Petri Hänninen.

Maiddái Njávdáma bálgosis eai leat merken geassit šat máŋgga jahkái. Boazobarggut álget sis fas čakčat.

– Jagis 1995 ledje maŋimuš mearkumat. Dan maŋŋá dat nohke, go gávnnahuvvui ahte dat ii leat gánnehahtti bargoveaga iige bohccuidge dáfus, muitala Njávdáma boazoisit Wille Feodoroff.

Váhčiris eai leat merkon misiid geasset measta 10 jahkái. Dán jagi oasil mearrádus dahkko bálgosa čoahkkimis geassemánu 22. beaivve. Bálgosa boazoisit Semenoff ii goittotge jáhke, ahte dánge gease merkot.

– Ii gánnet lossa dálvvi dihte álgit váivvidit bohccuid. Unna bálggus birge čakčat bigálusain, lohká Tuomas Semenoff.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä