Sápmi |

Sámedikki válgalávdegoddi geavahii iešnjulgema ja válddii lagabui čuođi olbmo eret jienastuslogus

Suoidnemánu álggus 94 olbmo leat váldon eret válgalogahallamis. Okta sis lea dálá sámediggeáirras Kari Kyrö.

Sámediggi, Saamelaiskäräjät
Sámedikki dievasčoahkkin 19.02.2019 Anáris. Saamelaiskäräjien kokous Inarissa 19.2.2019. Govva: Vesa Toppari / Yle

Sámedikki válgalávdegoddi lea suoidnemánu álggus váldán lagabui čuođi olbmo eret sámedikki válgalogahallamis. Válgalávdegotti ságadoalli Janne Näkkäläjärvi muitala, ahte válgalávdegoddi lea dahkan iešnjulgema mii lea sámediggelága 26 paragráfas.

– Dagaimet dákkár iešnjulgema sámediggelága vuođul. Dat paragráfa muitala, ahte válgalávdegottis lea riekti, muhto maiddái geatnegasvuohta njulget jienastanlogu jus dat geahččá, ahte dasa lea dárbu ja dál mii dagaimet dasto diekkár doaimma, muitala Näkkäläjärvi.

Válgalávdegotti mearrádusa duogážis leat ávžžuhusat maid ON attii dán jagi guovvamánus.

– Duogážishan mis lei maiddái dat go ON olmmošriektekomitea lei addán Supmii moaitámušaid olmmošrivttiid loavkideamis, go AHR dohkkehii dalle 2011 ja 2015 Sámi jienastuslohkui olbmuid min sámiid iežamet orgánaid, dego válgalávdegotti ja stivrra mearrádusaid vuostá ja dieshan dát lea dat duogáš. Dan dihte dasto válgalávdegoddi árvvoštalai mo mii čuovvut dan riikkaidgaskasaš rievtti geatnegasvuođa ja man dat olmmošriektekomitea lei cealkán.

Janne Näkkäläjärvi
Govva: Vesa Toppari / Yle

Näkkäläjärvi muitala, ahte válgalávdegottis lea riekti njulget jienastanlogu jus oidnet dasa dárbbu ja ovdamearkan son lokte mannan válggaid, gos su mielde sii leat dahkan muhtinlágan teknihkalaš rievdademiid.

– Gal dat lea hui dábálaš diekkár doaibmamálle, ahte sáhttá dan jienastanlogu vel dárkkistit vai dat livččii dego valida, lohká Näkkäläjärvi.

Son lohká válgalávdegotti vuordán, ahte Suopma livččii reageren ovdamearkka dihte láhkarievdademiin dahje duopmostuolu bokte ON olmmošriektekomitea addin mearrádusaide. Go nu ii dáhpáhuvvan, nu sii oidne ahte galget ieš doaibmat.

– Mii oinniimet gal, ahte mii leat ieš dál geatnegahtton doaibmat ja dagaimet de njulgema vai dat jienastanlohku ii livčče soahpameahttunvuođas vaikko olmmošrivttiiguin eaige riikkaidgaskasaš láhkaásahemiin, muitala Näkkäläjärvi.

Su mielde njulgema ferte dahkat guokte mánu ovdal válgadoaimmahusa ja son lohkáge, ahte válgalávdegottis bođii áigemearri vuostá ja dan dihte dahke dákkár mearrádusa.

Näkkäläjärvi mielde válgalogahallamis leat váldán eret dál oktiibuot 94 olbmo. Son árvala, ahte dain olbmuin ii leat vejolašvuohta álgit evttohassan válggaide dahje jienastit válggain, muhto dát válgalogahallamis eret váldon olbmot sáhttet váidit áššis alimus hálddahusriektái man mearrádus dahká de ášši lágafámolažžan.

Logahallamis eret váldon sámediggeáirras Kari Kyrö oaidná, ahte jienastanvuoigatvuohta seailu válgalávdegotti mearrádusas fuolakeahttá

Dán vahku beallemuttus dálá sámediggeáirras Kari Kyrö oaččui reivve mii buvttii dieđu, ahte válgalávdegoddi lea váldán su eret válgalogahallamis.

Kyrö lohká, ahte deháleamos ágga manin son galgá leat válgalogahallamis lea su identitehta ja danin go son gullá Anára eamiálbmogii, anáraččaide ja maiddái danin, go lea dehálaš gullat válgalogahallamii, go de beassá oassálastit válggaide.

– Mun lean maŋimuš válggain mihtidan iežan guottáhusa ja mu válljejedje goalmmádin alimus jietnameriin 189 jiena ja mu válljejedje sámediggeáirrasin, dasa livččii reahkán sullii 70 jiena, lohká Kyrö.

Sámediggeáirras Kari Kyrö.
Sámediggeáirras Kari Kyrö. Govva: Inger-Elle Suoninen / Yle

Kyrö lohká ahte válgalávdegotti dahkan mearrádus soahtá máŋgga ládje su rivttiid ja olmmošrivttiid vuostá danin, go maŋimuš áiggiid lea badjánan sáhka joavkodohkkeheamis. Yle Sápmi lea jagis 2015 čállán, ahte joavkodohkkeheapmi gullá oassin álbmogiidgaskasaš soahpamušaide ja dárkkuha dan, ahte eamiálbmogis galgá leat vuoigatvuohta ieš mearridit iežas lahttovuođa birra: praktihkas das, gii gullá sin álbmogii.

– Mu joavkodohkkeheapmi bođii mannan válggain, go lagabui 200 sámi jienastedje mu. Muhtimat lohket, ahte das ledje olu nu gohčoduvvon AHR-jienat. Das ii leat mearkkašupmi jus doppe leat moadde AHR-jiena leamašan, go jienat maid ožžon ledje nu ollu, ahte vaikko ii livččii oktage AHR-jietna, nu mu livčče roahkka válljen áirrasin, lohká Kyrö.

Vaikko sámediggeáirras Kari Kyrö lea ožžon dákkár reivve mas muitaluvvo, ahte son lea váldon eret válgalogahallamis, lea son ráfálaš mielain. Son oaidná, ahte mearrádus man válgalávdegoddi lea dahkan lea boastut ja dat rievdá alimus hálddahusrievttis.

Son áigu váidit áššis ja ávžžuha maid earáid dahkat dan. Son maid ávžžuha dákkár reivve ožžon olbmuid gáibidit áiggil válgaáššebáhpáriid vai besset jienastit ja maiddái álgit evttohassan jus háliidit.

– Mu ipmárdusa mielde vaikko olmmoš lea ožžon dákkár reivve, nu ii leat eastta dasa, ahte son sáhtášii álgit evttohassan sámediggeválggaide, go válgalávdegotti mearrádus ii leat lágafámolaš iige ollašuhttingelbbolaš fal loahpalaččat ášši čoavdá AHR nugo dat čoavdá muđuige válgalogahallamii dohkkeheami. Danin jienastanvuoigatvuohta seailu ja nu maiddái riekti álgit evttohassan, lohká Kyrö.

Son oaidná, ahte válgalávdegoddi geahččala baldit dahje suorggihit olbmuid, dainna ahte sii leat massán jienastanvuoigatvuođa, muhto Kyrö oainnu mielde dat ii leat nu, nappo Näkkäläjärvi ja Kyrö eaba oainne ášši seammaláhkai.

Scheinin: Válgalávdegoddi lea gáržžohallan

Sámedikki stivra lea árat dán jagi ohcan AHR mearrádusaid burgima. Burginohcamuš guoskkai alimus hálddahusrievtti mearrádusaid, maiguin AHR dohkkehii sámedikki válgalogahallamii 97 olbmo sámedikki dáhtu vuostá.

Suoidnemánu 5. beaivve alimus hálddahusriekti hilggui burginohcamušaid. Dát áššit leat goittotge guokte sierra ášši.

Álgoálbmotvuoigatvuođaid professor Martin Scheinin mielde AHR oaivvildii ahte dat ii eahpit ON olmmošriektekomitea dulkojumi das ahte jagi 2015 mearrádus livččii lean Suoma riikkaidgaskasaš ja olmmošriektesoahpamušaid vuostá.

– AHR mearridii, ahte Ovttastuvvan Našuvnnaid olmmošriektekomiteas ožžojuvvon mearrádusat eai leat doarvái stuorra ágga dasa, ahte AHR burggášii maŋŋelgihtii iežas mearrádusaid, mat guske jagi 2015 válgalogahallama. Das lei sáhka AHR mearrádusas, oaivvilda Scheinin.

Scheinin dadjá, ahte AHR oaivvildii maiddái, ahte eará vugiiguin go burgimiin iežas boares mearrádusaid lea vejolaš bidjat fápmui olmmošriektekomitea linnjema ja dál kánske AHR oaivvildii, ahte láhkaásaheapmi livččii dat eará vuohki, mainna bidjat fápmui dán ja dat livččii kánske leamašan buoremus ovdánit láhkaásaheami bokte.

– Áigi lea nohkan dál gaskan. Vejolaččat dán gaskkas sámedikki válgalávdegoddi lea dadjan, ahte dát jagi 2019 válgalogahallan lea ođđa ášši. Ahte jagi 2015 válgalogahallan, man AHR ii burgge, ii leat automáhtalaččat fámus ođđa válggain. Ođđa válggain válgalávdegoddi galgá ollašuhttit lága ja váldit mielde Suoma geatnegahtti ON Siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaš soahpamuša ja doaibmat nu, ahte ođđa olmmošvuoigatvuođaloavkašuhttimat ja sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuođa loavkašuhttin garvojuvvojit.

Martin Scheinin
Martin Scheinin Govva: Antti Haanpää / Yle

Martin Scheinin mielde dát dilli ii leat duđahahtti geasage.

– Dás sámedikki válgalávdegoddi lea gáržžohallan ja sii leat ohcan iežaslágan čovdosa, ahte seahkankeahttá jagi 2015 válgalogahallamii sii dál oidnet, ahte jagi 2019 válgalogahallamis sáhttet biddjot iešnjulgema bokte fápmui Ovttastuvvan Našuvnnaid olmmošriektekomitea linnjemat.

Sámediggeválggaid evttohasásaheapmi nohká bearjadaga 2.8.2019 ja válggat čađahuvvojit čakčamánus.

Janne Näkkäläjärvi ja Kari Kyrö jearahallamiid sáhtát guldalit bearjadaga 26.7.2019 Dearvva-sáddagis dáppe.

Divvojuvvon 27.7.2019 dii: 10.02: Divvojuvvon Kari Kyrö goalmmát sitáhttas diehtu: Ovdal sitáhtas lei, ahte AHR čoavdá válgalávdegoddái dohkkeheami, vaikko galggai leat, ahte AHR čoavdá válgalogahallamii dohkkeheami.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä