Sápmi |

Sámeduojis ođđa dilli Suomas: duojárat jávkan ja oastit eai leat – dál áigot figgat oktiiheivehallat duoji ja turismma dárbbuid

Jođus leat aŋkke golbma prošeavtta, mainna geahččalit ealáskahttit sámi duoji Suomas. Dál áigot ovdamearkka dihtii figgat oktiiheivehallat duoji ja turismma dárbbuid nu, ahte doaimmat leat juohkeláhkái dohkkehahtti.

Prošeaktahoavda Virpi Jääskö Anáris.
Sámeduoji ja mátkkeealáhusa oktasaš dárbbuid čielggadit Sámi oahpahusguovddáža ja Ohcejoga gieldda oktasaš prošeavttas. Prošeaktahoavda Virpi Jääskö Anáris muitala, ahte duodjeealáhus lea dál váttisvuođaid siste. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Sámis johtán turisttat leat agi beaivvi oastán maid dujiid, muhto dál ođđaáiggis dilli ii leat šat nu oktageardán "ruđat munnje, duojit dutnje". Ságastallan leamašan gaskkohagaid juoba garas sámi kultuvrra ávkkástallamis mátkeealáhusas.

Turisma lea gulul beassamin fas juolggi ala ja mátkkálaččaid jáhkket boahtte dálvvi fas šávihit Sápmái. Mo fuolahit áššiid nu, ahte ii šatta hálbbes ávkkástallama smáhkka?

Dát lea oktasaš fuolla Sámi oahpahusguovddážis, Ohcejoga gielddas, duojáriid searvvis Sámi Duojis ja nu maiddái Sámedikkis. Mo fidnet ealáhusaid gulahallat ja ovttasbargat?

– Ulbmilin lea ohcat buriid ovdamearkkaid, mii ii leat appropriašuvdna, dihtolágán kultuvrralaš rievideapmi, nu ahte doaibma lea bistevaš ovdánumi vuođu alde ja sosiálalaččat ja ehtalaččat dohkkehahtti. Dát ulbmilat leat midjiide hui dehálaččat, dadjá prošeaktahoavda Virpi Jääskö Sámi oahpahusguovddážis Anáris.

Olbmot eai duddjo eaige oastit leat

Koronapandemiija dihte turisma njuolga bisánii davvin. Maiddái rádjegiddemat váikkuhedje doaluid lágideapmái, nu ahte oktage ii šat dárbbašan čiŋaid. Máŋggat duojárat leat heaitán ja máŋgasat leat boarásmuvvan, ja sivathan sáhttet leat mat beare, manin duojárat fáhkkestaga njuolga jávke.

– Dat orru, ahte duodjeealáhus ii leat nu geasuheaddji dán áigge, go eai leat sihkkaris dietnasat, olbmot fertejit ohcat eará barggu ja ii oba asttage šat duddjot, árvala prošeaktahoavda Virpi Jääskö Anáris.

Vugiid duodjesuorggi ealáskahttimii ohcet dál maiddái Sámi Duodji -searvvi prošeavttas.

– Mis lea dakkár hástalus, ahte duojárat leat ealáhatagis ja ođđa duojárat eai leat nu gallis. Fertet ohcat juogalágán vástádusaid, ahte oččošeimmetgo nuoraid movttiidit duojis, muitala fas prošeaktabargi Outi Paadar Sámi Duodji -searvvis.

Prošeaktabargi Outi Paadar Anáris
Turisttat illá dustet šat oastit sámedujiid. Máŋggat duojárat leat heaitán duddjoma ja dál Sámi Duodji -searvvis geahččalit ohcat sivaid dasa manin. Vástádusaid galget oažžut jahkebeali siste, muitala prošeaktabargi Outi Paadar.

Nubbin hástalussan Paadar namuha garra ságastallama kultuvrralaš ávkkástallamis, mas lea mannan áiggiin ságastallojuvvon viidát miehtá máilmmi. Buot dát ságastallamat leat váikkuhan dujiid oastiide.

– Turisttat eai duostta šat oastit dujiid. Sii jearahit juohke beallječiŋa buohta sullii, ahte oažžugo dán oastit ja oažžugo dan geavahit. Dat lea dolvon dan dillái, ahte turista ii duostta oastit šahten. Diesa mii ohcat vástádusaid, eat dieđe vel mo, muhto jahkebeale siste galggašeimmet juoidá diehtit. Duodji ii vuovdde. Manin duddjot, juos dat ii vuovdde, jearrá prošeaktabargi Outi Paadar.

Ruhta Sámedikki prošektii

Sámedikkis lea juo moadde jagi dassái dohkkehuvvon ehtalaš rávvagat turismma várás, muhto dat leat namalassii turisttaide. Dál áigot ráhkadit rávvagiid sámi servvodaga siskkobeale doibmiide.

Vuolggasadji lea, ahte sámekultuvrra buktagiid dahkan ja ovdanbuktin gullá sápmelaččaide.

– Mii leat ožžon oahpahus- ja kulturministeriijas 200 000 euro, ja mii galgat dál smiehttat dakkár turismma, man vuođđun lea sápmelašvuohta ja man sápmelaččat ieža hábmejit, ii dušše turismmas bargi olbmot, muhto ulbmilin lea cegget buohkaide oktasaš ovttasbargo- ja márkanfievrredanfierpmádaga. Bargu bistá jagi 2024 loahpa rádjai, muitala vásttolaš sámeturismma plánejeaddji Kirsi Suomi Sámedikkis.

Vásttolaš turismma plánejeaddji Kirsi Suomi sámedikkis.
Vásttolaš turismma plánejeaddji Kirsi Suomi Sámedikkis muitala, ahte dál leat ožžon ruđa dahkat plána ja rávvagiid sápmelaš doibmiide turismmas. Doaimmat galget leat bistevaš vuođu alde ja ehtalaččat dohkkehahtti. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Dehálamos lea jearrat áššedovdiin, dego duojáriin alddiset, ahte gosa sin mielas duoji bokte galggašii dan rájá geassit, mii heive ja mii ii, čilge Kirsi Suomi.

– Mii bargat rávvagiid dego almmolaš dásis, muhto áššedovdiid iežaset oaivilat galget vuhtiiváldojuvvot, Suomi dadjá.

Gárvves čovdosat eai goit dál vel leat geasge čorpmas. Namalassii áigi gollá ovdalgo buot dát prošeavttat leat ollašuvvan.

Yle Ođđasiid Sámis ja Beaivvi ságaid sáhtát maid guldalit Yle Areenas.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä