Sápmi |

Sámi dálkemearkkat čájehit, makkár dálki šaddá ovddos guvlui – Dovddatgo don dálkemearkkaid?

Sámi dálkemearkkat gávdnojit miehtá luonddu ja birrasa, muhto máhtátgo don lohkat daid?

Sverre Porsamger
Sámi giellagátti bargi ja dálkeberošteaddji Sverre Porsanger láve čuovvut dálkemearkkaid ja dovdá daid bures. Govva: Yle Sápmi

Sámi dálkemearkkat čájehit, makkár dálkkiid lohpida ovddos guvlui. Dálkemearkkaid sáhttá čuovvut luonddus ja dálkkis, muhto daid galgá máhttit lohkat, jus háliida diehtit makkár dálki šaddá.

Sámi giellagátti bargi ja dálkeberošteaddji Sverre Porsanger diehtá ja dovdá sámi dálkemearkkaid. Porsanger láve čuovvut luonddu mii muitala olu midjiide, jus dovdá sámi vuogi einnostit dálkki dálkemearkkaid vuođul.

Dán vahku maŋŋebárgga, suoidnemánu 2. beaivve lea dálkemearka. Jus dalle arvá, de arvvesdálkkit bistet čuovvovaš guhtta vahku. Nugo maiddái sátnevájas muitala: “Jus bossu dálvebiekkaid suoidnemánus, de suoksá čuru gitta golggotmánnui.”

– Boares-Erkke beaivve, miessemánu 31. beaivve lei čoaska dálki, ja dat einnostii liegga dálkkiid, muitala Porsanger.

– Mun láven geahččat dálkemearkkaid, okta dálkemearka čujuha juoidá ja de fas boahtá ođđa dálkemearka, ja dat álo čujuhit muhtun áiggi.

Báhkat vuordimis suoidnemánnui

Maŋimuš áiggiid dálkemearkkaid vuođul Porsanger árvala, ahte báhkat leat vuordimis suoidnemánu beallemuttus.

– Dat lávejit lohkat ahte gokko nu fertejit báhkat boahtit geasis, go beaivváš njuolga bajil báitá. Dat ii sáhte leat nu, ahte oppa geasi muohttá, čilge Porsanger.

Suoidnemánus leat máŋga mearkabeaivvi, mat geažidit dálkái. Suoidnemánu 23. beaivve lea Beatnatbeaivi. Dan rájes ealliin lea Porsanger mielde fástu, goas eallit borret suoinni ja gosset dasto guolggaid eret čoliin. Jágáha rájes suoidnemánu 25. beaivve eana gáludišgoahtá ja suoldni ihtigoahtá fas. Olssotbeaivve, suoidnemánu 29. beaivvi birrasiin lea vejolaš, ahte muohttá alla gáissáide ja miessemearkunbáikkis vilggodastá.

– Nugo dološ olmmoš láve lohkat, ahte borgemánnu lea áidna mánnu jagis, goas ii muohte.

"Luomi birge galmmaid áigge, jus dat lea ollen čuolbmadit"

Sverre Porsanger lea maid čuvvon, makkár luomejahki orru šaddamin. Su mielde luopmánat šaddet, jus luomi lea čuolbmadan ovdal go galbmá. Dábálaččat buoremus luomeáigi lea borgemánu álggus.

– Dieđusge jus boahtá muohta, de dat sáhttá vehá bilidit luomešattu. Luomi lea dakkár, ahte dat šaddá nu guhká go lea čuovgat, muhto dušše luomeáigi sirdašuvvá dobbeliidda.

– Borgemánu 10. beaivvihan lea Lávrebeaivi. Lohket, ahte jus dalle galmmesta, de doallá čáppa dálkki gitta ruovdeijaide 27. borgemánu rádjai.

Dán áigge olbmot eai soaitte šat čuovvut ja dovdat dálkemearkkaid.

– Dat gal dollet deaivása, vaikko olbmot lohket dat eai doala šat deaivása, árvala Porsanger.

Muhtin Sámi mearkabeaivvit:

18.-24.7. Nissoniid vahkku

Nissoniid vahkku, dalle dadjet álot arvit.

23.7-23.8. Beatnatbeaivvit dahje Mieskamánnu

Beatnatbeaivvit dahje Mieskamánnu: Dolin olbmot jáhkke, ahte beatnagat buohcagohte ja snuđđugohte ”mieskamánus” ja dan dihte borre suinniid ja šattuid vai dearvvasmuvašedje. "Mieskamánnu" lei geasi lieggasamos áigi ja dadje, ahte dalle hávit sidjot herkket ja buorráneapmi bistá guhká. Maiddái borramušat billašuvvet, juos ii leat geallir dahje jiekŋaskáhppe.

25.7. Jágátbeaivi

Vuskkona vuodjan lea buoremus muttus ja dalle goddá buot stuorimus vuskkoniid. Jágátbeaivve sulaid dološ olbmot bivdigohte lábmečuotnjágiid. Jágátbeaivve giehka boakčána luopmániidda ja dat heaitá guhkkamis. Beassegiissá dahje beassegore galgá ráhkadit ovdal dán beaivve go dán beaivvi maŋŋá beassi ii šat lanja nu bures. Vahku ovdal Jágátbeaivve dološ anáraš badjeolbmot rátke bohccuideaset ja álggahedje bahčima. Anáraš kaleandar mielde davvisápmelaččat álggahedje rátkimiid ja bahčima vahku Jágátbeaivve maŋŋá.

27.7. Nagirbeaivi

Juos nagirbeaivve lea arvvesdálki, de seammalágan dálkkit bistet 7 vahku. Juos nagirbeaivve lea buorre dálki, de beaivvadagat bistet 7 vahku.

29.7. Olssotbeaivi

Dološ badjeolbmot álge ozadit vuojániiddiset. Luomi láddagoahtá ja dološ olbmot álge ládjobargguide. Dál ferte maid čuohppagoahtit gámasuinniid.

10.8. Lávrebeaivi

Dábálaččat vuosttamus buolašidja. Jus lea liekkas, de olles čavčča leat liehmut. Dápmot ja rávdu gođđagohtet davimus guovlluin.

Tabealla gáldu: Kuati.fi

Guldal dás, makkár luonddu- ja dálkemearkkat Uhca-čálkkus ledje jagis 1982.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä