Sápmi |

Sápmi lieggana golmma gear eanet go eará máilbmi: "Luondu šaddagoahtá liiggás ja sisabahkkemat lassánit"

Varas dálkkádatraportta mielde dálkkádatliegganeami sáhttá goahcat, muhto dat gáibida olu sihke stáhtain ja dábálaš olbmuin.

Gunn-Britt Retter
Sámiráđi birasossodaga hoavda Gunn-Britt Retter lea fuolas das, mii dáhpáhuvvá Sápmái go dálki lieggana nu jođánit. Govva: NRK Sápmi

Dálkkádat orru liegganeamen jođánepmosit árktalaš guovlluin, čájeha varas dálkkádatraporta. Ráđđehusaid gaskasaš dálkkádatpanela IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) raportta mielde Suoma dálkkádat lea juo liegganan guvttiin gráđain ja eanemus lea liegganan árktalaš guovlu, maiddái Sápmi.

Davviguovlluin liegganeamis sáhttet leat árvitmeahttun váikkuhusat birrasii ja olles ekosystemii.

IPCC almmustahtii vuossárgga viiddis raportta dálkkádatrievdamis. Raporttain leat hálidan čielggadit, maid dálkkádatliegganeami ráddjen 1,5 ceahkkái geavadis gáibida. Dát ulbmil lea čállon Parisa dálkkádatsoahpamuššii.

Máilmmi riikkaid dálá lohpádusat bázahusaid geahpedeamis dárkkuhit goittotge dan, ahte dálkkádat lieggana ain badjel golbma ceahki ovdaindustriijalaš áiggis. Vai dálkkádatrievdan bisánivččii, gáibida dat doaimmaid buot máilmmi riikkain.

Maid galggašii bargat?

IPCC raporttas lea listu dakkár daguin, mo dálkkádatliegganeami sáhtášii njoahcudit. Buot máilmmi riikkat galget geahpedit bázahusaid erenoamáš olu, jos dálkkádatliegganeami hálidit ráddjet 1,5 ceahkkái jagi 2100 rádjai.

Raportta mielde liegganeami ráddjen 1,5 ceahkkái gáibida jođánis daguid bázahusaid geahpedeapmái, ja nettobázahusat galggašedje leat nollas jagi 2050 rádjai. Dat, ahte nettobázahusat leat nollas, dárkkuha dan, ahte olbmot buvttadit čitnadioksiidabázahusaid dušše dan veardde go mearat, eananvuođđu ja vuovddit čatnet daid.

1,5 ceahki ulbmil dárkkuhivččii ovdamearkka dihte dan, ahte ođasmuvvi energiija, dego beaivváš- ja bieggafámu oasus livčče badjel 80 proseantta máilmmiviidosaš elrávdnjebuvttadeamis. Maiddái váimmusenergiija buvttadeami galggašii raportta mielde lasihit.

Johtolagas fas oljju geavaheami galggašii geahpedit olu.

Biebmobuvttadeami bealde gusabierggu ja mielkki buvttadeapmi dagaha olu metánabázahusaid. Danin IPCC lahtuid mielas borramuššii galggašii giddet fuomášumi ja bierggu galggašii borrat uhcit.

Olbmot sáhtášedje raportta mielde geahpedit bázahusaid nu, ahte eai ligge menddo olu visttiid eaige mátkkoštivčče girdiin.

Mo dálkkádatrievdan čuohcá Sápmái?

Árktalaš guovlluin dálkkádat lieggana IPCC raportta mielde guovtte dahje golmma gear jođáneappot go máilmmis gaskamearalaččat.

Sámiráđi birasossodaga hoavda Gunn-Britt Retter lea fuolas das, mii dáhpáhuvvá Sápmái go dálki lieggana nu jođánit. Son dadjá, ahte dál juo sáhttá vuohttit dan, ahte muohta ja jieŋat jávket giđđat árat, čakčat čoasku maŋŋelabbos ja dálvit leat dávjjit bivvalis áigodagat.

Retter árvala, ahte Sámi luonddu boahtteáiggi sáhttá buohtastahttit guovlluide, main dálkkádat lea dál guokte ceahki lieggasut go Sámis.

– Árktalaš ja Sámi guovllut dat runiidit, šaddet sakka eambo sieđggat, rissit ja guhkes rásit ja dat šaddá áibbas earálágan, smiehtada Retter.

Son lea fuolas maiddái das, mo boazodoallu birge dalle, go dálkkádat lieggana. Go muohta ja jiekŋa ii leat šat nu olu, galggašii guohtuneatnamiid lonohallat eanet. Sámi eatnamiidda lea goit muđuige su mielas beroštupmi, mii gáržžida guohtuneatnamiid.

Retter oaidnáge sisabahkkemiid oktan áittan Sápmái, go dálkkádat lieggana. Dálkkádatrievdama easttadeamis go lea sáhka, šaddá sáhka maiddái ruoná energiija buvttadeamis.

– Muhto de bohtet dieđusge Sámi eatnamiidda dan namas, ahte mii fertet heivehit iežamet energiijabuvttadeami ođđa áigái, ja dalle eai muitte buot áiggiid, ahte dáppe lea álgoálbmot geain leat vuoigatvuođat.

Juoidá goittotge suge mielas galgá bargat dálkkádatrievdama easttadeapmái.

– Juohke okta ferte smiehtastit iežas geavahusa ja dan energiija beaktilisvuođa nappo geavahit buorebut dan lieggasa maid leat juo buvttadan. Juohke ásahus ja oktasaš olmmoš ferte smiehttat, mo seastit eambo, jurddaša Sámiráđi birasossodaga hoavda Gunn-Britt Retter.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat