Sápmi |

Sárevuomi čearu ja Norgga stáhta gaskasaš riektemeannudeapmi álgán – Leago boazodolliid dorvu "Lappekodicilla" ain fámus?

Ruoŧa ja Norgga gaskkas ii leat 13 jahkái leamašan boazoguohtunsoahpamuš mii mearrida guohtumis rájiid rastá. Ruoŧas oidnet, ahte fámus lea ain jagis 1751 dahkkon Lappekodicilla.

Ruoŧa sámiid riikkasearvvi jođiheaddji Niila Inga.
Ruoŧa sámiid riikkasearvvi jođiheaddji Niila Inga. Govva: Anne-Maret Blind, Sameradion & SVT Sápmi

Odne disdaga lea álgán riektemeannudeapmi Ruoŧa beale Sárevuomi čearu ja Norgga stáda gaskkas. Sárevuomi čearru guođoha bohccuidis Girona gieldda lassin maiddái Norgga bealde. Čearru oaivvilda, ahte sis lea riekti gođohit Norgga bealde birra jagi. Áššis muitala SR sámerádion ja SVT Sápmi.

Maiddái Dálmma čearru Ruoŧas lea áššáškuhttán Norgga stáhta guohtunrievttis Norgga bealde. Ruoŧa sámiid riikkasearvvi jođiheaddji Niila Inga muitala Radio Sápmi -sáddagis, ahte sii geahččalit oažžut johtui ráđđádallamiid ođđa boazoguohtunsoahpamušas.

Jagis 1972 bođii fápmui Norgga ja Ruoŧa guohtoneatnansoahpamuš, mii mearridii guohtumis rájiid rastá. Boazodoallosoahpamuš heittii doaibmames jagis 2005.

Niila Inga muitala, ahte jagi 2005 maŋŋá sii leat čuvvon 1751 dahkkon Lappekodicilla-soahpamuša mii dahkkui dalle go gesse riikarájiid Norgga (Norga lei dalle Dánmárku vuolde) ja Ruoŧa gaskkas. Ingá lohká, ahte son ipmirda, ahte Norgga stáhta oaidná, ahte Lappekodicilla ii leat šat dat soahpamuš, mii mearrida.

Jagis 2009 Norga ja Ruoŧŧa vuolláičálle ođđa boazodoallosoahpamuša, muhto dat ii leat vel dohkkehuvvon. Inga lohká barggu leat bisánan, muhto sii geahččalit oažžut ministariid bargagoahtit áššiin.

– Norgga stáhta ii oro háliideame dainna áššiin ovddusguvlui bargat. Mun in dieđe mii dat lea, mii váikkuha, muhto juste dál mii eat leat ovdánan ollenge dainna áššiin, Inga lohká.

Inga jearahallama sáhttá guldalit SR sámerádion ja SVT Sámi neahtasiidduin.

Lappekodicilla fámus go dan vuođul dahkkon soahpamušat jávket?

Steinar Pedersen muitala mii Lappekodicilla lea ja leago dat ain fámus. Son maid muitala mot son oaidná mot Lappekodicilla sáhttá dán áigge geavahit. Jietna: Yle Areena. Govva: Åse Pulk / Yle

Historihkkár ja filosofiija doavttir Steinar Pedersen muitala, ahte Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazodoallosoahpamušaid vuođđun gitta otná beaivái lea leamašan Lappekodicilla. Pedersen stellesta sániidis várrogasat, go sus jearrá sáhttágo Lappekodicilla geavahit dákkár oktavuođas.

– Mun lean ádden, ahte jus dat čuovvovaš lágat, mat leat ráhkaduvvon Lappekodicilla vuođul gahččet eret dahje jus dat jávket, de lea vuot dat boares riektedilli, namalassii dán oktavuođas Lappekodicilla, mii boahtá sadjái fas, lohká Pedersen.

Pedersen lohká, ahte láhkačeahpit fertejit vástidit das, ahte makkár váikkuhus Lappekodicillas lea dál ovdamearka dihte dákkár konkrehtalaš diggeáššis.

Guldal Pedersena olles jearahallama Yle Areenas. Pedersen muitala earret eará ahte Lappekodicilla ii leat goassege virggálaččat bidjon eret fámus Norgga ja Suoma rája alde. Lappekodicilla sáhtát lohkat dáppe.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä