Sápmi |

Sarre suhâservi toimâ sáttá nuuhâđ uccâ jeessânmeeri tiet – “Amahân mun jođáččim vala jis jotkuuččij”

Sarre suhâmadduuh rs toolâi kieskâd stivrâčuákkim já ihečuákkim Anarist.

Heli Aikio já Stefanie Sarre
Heli Aikio (uálg.) lii Sarre madduuh seervi värisaavâjođetteijee já čällee. Stefanie Sarre (čiž.) lii saavâjođetteijee. Govva: Laila Aikio

Sarre madduuh rs (suomâkielân Sarren sukujuuret ry) toolâi kieskâd stivrâčuákkim já ihečuákkim Anarist Jeerast. Forgâ ličij lamaš seervi 20 ive juhleihe, mutâ servi ij pyevti juátkiđ tooimâ náávt uccâ jeessânmeerijn.

Heli Aikio lii Sarre madduuh rs värisaavâjođetteijee já čällee. Tääl kuittâg suhâseervi toimâ lii uhke vyelni, ko jesâneh iä lah tuárviuv. Aikio ij jieš määti njuolgist ettâđ oovtâ čielgiittâs kuus jesâneh láá lappum.

– Sáttá leđe, ete puárásub ulmuuh iä vaje innig jotteeđ, nuorâb ulmuuh iä lah vala nuuvt kiddiistum suhâ-aašijn, jesâneh láá pirrâ Suomâ já nuuvt ain. Jiem tieđe eidu tom suujâ mondiet, muštâl Aikio.

Sarre madduuh rs. čuákkim Anarist
Sarre madduuh rs. čuákkim lâi lávurduv 29.6 Anarist. Govva: Laila Aikio

“Te puáttee keesi uđđâ čuákkimist jo-uv mij joskâp taam servi teikkâ talle mij juátkip já valjip uđđâ stiivrâ”

Servi ij finnim uđđâ stiivrâ čuákkimist ko uđđâ stiivrâ valjim ličij käibidâm eenâb jesânijd.

– Mist kolgâččii leđe 9 jesânid stiivrâst já sijjân val värijesâneh. Mii saavâjođetteijee Stefanie Sarre eeđâi, ete mist láá vyelni 20 jesânid. Iä lah innig ulmuuh máksám jeessânmáávsu já jis ij lah máksám máávsu te ij lah vuoigâdvuotâ ihečuákkimist meridiđ aašijn, muštâl Heli Aikio.

Stuorrâ ihečuákkim lii ain ohtii neelji ivveest já majemustáá čuákkim lâi 2016. Puáttee keesi servi kuittâg ferttee toollâđ paijeelmiärálâš ihečuákkim kost meriduvvoo jaska-uv servi tooimâ vâi ij.

– Te puáttee keesi uđđâ čuákkimist jo-uv mij joskâp taam servi teikkâ talle mij juátkip já valjip uđđâ stiivrâ. Kyevti čuákkimist ferttee meridiđ jis ááigu joskâđ seervi, iätá Aikio.

Ij lah kuittâg älkkee toollâđ registeerejum seervi já anneeđ huolâ tast, ete tuše Sarre suhâulmuuh peessih mieldi.

– Njuolgâdusâin lii, ete kiäst láá Sarre suuvâst madduuh teikkâ lii naaijâm Sarre suuhân, ete sij peessih siärván. Stefanie keččâlij rähtiđ tieggáár luámáttuv, jiem mušte lii-uv val aanoost, ete puávtáččij váhá selvâttiđ tom, ete kii lii Sarre suuvâst, sun muštâl.

Tääl lii kuittâg vala máhđulâšvuotâ uuccâđ jesânin já jis servi uážžu tuárviuv jesânijd te toimâ máhđulávt juátkoo.

– Jis haalijd jesânin tot lii máhđulâš. Stefanie Sarren ohtâvuotâ já Facebook siijđo Sarren sukujuuret ry, kávnoo meid já puáhtá pivdeđ, ete pesâččij tohon tobbeen mij tieđettep aašijn, muštâl Aikio.

Njellimlâš Matti Valle lii iäskán tai iivijn kulâškuáttám liivđijn.
Matti Valle kulloo Sarre suhâsiärván. Govva: Yle / Anja Kaarret

“Muu mielâst oro, ete iä ulmuuh nuuvt ennuv innig peerust”

Matti Valle kulloo Sarre suhâsiärván, mutâ ij peessâm majemuu čuákkimân. Suu mielâst lii pyeri, ete sist lii suhâservi jis Sarre suuvâ jesâneh halijdeh jotteeđ teivâdmin.

– Mutâ jis toh iä haalijd te ij vaje maiden. Tallehân tot nohá toos. Amahân mun jođáččim vala jis jotkuuččij, juurdâš Valle.

Sun lii kuittâg huámmášâm meerhâid jeessânmere vuállánmist jo nelji ihe tassaaš.

– Muu mielâst oro, ete iä ulmuuh nuuvt ennuv innig peerust. Majemustáá ko čuákkim lâi tääbbin Njellimist, te tot jo oinui, muštâl Valle.

Sarre madduuh seervist lii meiddei ärbivyehi.

– Saavâjođetteijee finnee soorvân noomâ já toos kollečeppi sárgu peivimere já pääihi kost tot lii lamaš tot čuákkim, Valle muštâl.

Sarre suhâseervi sorvâ já saavâjođetteijee Stefanie Sarre.
Sarre suhâseervi sorvâ já saavâjođetteijee Stefanie Sarre. Govva: Stefanie Sarre

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä