Sápmi |

"Seksuálalaš heađušteapmi lea Sámis dábálut go oppa jurddašitge" – sámenuorat čoahkkanedje gieđahallat ášši

Anárii čoahkkanedje bearjadaga lanja dievva sihke nuorat ja áššedovdit ságastallat seksuálalaš heađušteamis.

Video: Tomi Guttorm
Video
Filmma lea doaimmahan Ritva Torikka ja govven/čuohppan Vesa Toppari. Filmmas hállet psykologa Tomi Guttorm, filbmabargi Sunna Nousuniemi ja nuoraidráđi várreságadoalli Ánte Veijola.

Seksuálalaš heađušteapmi lea Sámedikki nuoraidráđi dán jagi temán. Heađušteapmi báhcá dávjá čiegus áššin, go son guhte šaddá das gillát, sáhttá heahpanit dán dili, iige gille buktit ášši ságastallamii. Dat guhte duostá ášši buktit ovdan, sáhttá šaddát gillát go su ala fallehuvvo neahttaságastallamiin.

Ášši gieđahalle Sámedikki nuoraidráđi ordnen semináras mannan bearjadaga sámekulturguovddáš Sajosis Anáris.

Doarjjaolbmo dehálamos bargu lea guldalit ja veahkehit

Psykologa Tomi Guttorm bargá oahppopsykologan. Son lea barggustis deaivan seksuála veagalváldima oaffáriid. Dilli lea duođalaš – muhtumat jurddašit maid iešsoardima. Lea čielggas, ahte sii dárbbašit doarjaga, lohká Guttorm.

Guttorm čilge, ahte oppalohkkáige livččii dehálaš ságastallat dáid áššiid birra. Gažaldat lea goittotge hui rašes áššiid birra. Jos skibir lea vásihan seksuála veagalváldima, lea dehálaš leat sutnje doarjjan.

– Ferte muitalit, ahte "mun lean dás, ja jus dus lea dárbu, jus don hálidat, mun lean okta olmmoš, geainna don sáhtát ságastallat", čilge Guttorm doarjjaolbmo rolla.

Oaffár ii eisige oaččo báhcit okto, baicce ferte oažžut veahki ja guldaleaddji, olbmo, geasa sáhttá hállat.

Guttorm sávašii sámeservvodahkii rabas ságastallama dánge áššis. Dálá vuohki jaskkodit ii sáhte joatkašuvvat šat. Son lea ilus, ahte nuorain lea roahkkatvuohta buktit ášši oidnosii.

– Min servodagas lea diekkár jávohisvuohta, hui dávjá mii jaskkodit áššiin, earenoamážit dalle, jus dat dahkki lea oahpes olmmoš. Dat ii sáhte joatkašuvvat, lohká Guttorm.

– Jos mii eat giehtadala daid áššiid, de hui dávjá sáhttá boahtit maiddái dakkár dovdu, ahte dán áššis mun lean áibbas okto ja dat lei mu sivva. Munnje dat lea áibbas čielggas, ahte dan ferte gieđahallat rahpasit. Áššit eai nuppástuva muđuid, son deattuha.

Guttorm lohká, ahte seksuálalaš heađušteapmi lea dábálut go mii oppa jurddašitge. Dan vásihit sihke nieiddat ja gánddat, muhto nieiddat šaddet vásihit dan dávjjit ja máŋggáláhkai.

Jietna: Tomi Guttorm
Jietna
Psykologa Tomi Guttorm: Doarjjaolbmo dehálamos bargu lea guldalit ja veahkehit Jietna: Yle Areena

Sámi servvodagas jávohisvuođa kultuvra

Filbmabargi Sunna Nousuniemi lea šaddan gierdat vaššiságaid sosiála medias, go lea buktán áššiid ovdan doppe. Su mielas sámi servvodagas veagalváldinkultuvra vuhtto jávohisvuođa kultuvran.

– Das ii leat nu hirbmat olu leamašan sáhka nu, ahte dat lea ain hirbmat tabu. Ja dat veagalváldinkultuvra dat eallá maiddái dan dihtii, go mis lea olu dakkár sohkabuolvvaid rasttildeaddji traumat, mat dahket dasto dan, ahte lea maiddái váttis hállat dovdduid birra.

Sunna Nousuniemi
Sunna Nousuniemi lea vásihan, ahte su leat geahččalan jaskkodahttit. Govva: Vesa Toppari / Yle
Seksuálalaš veagalváldinkultuvra, rape culture, eallá ovdamearkka dihtii dáidagis, láhkaásahemiin, bajásgeassimis ja gávppálaš máidnumis.

Nousuniemi lea čállán iežas sosiála media siidduin ovdamearkka dihtii mielladearvvasvuođa áššiin ja “me too” -vuoiŋŋas seksuálalaš heađušteamis. Son lea vásihan, ahte su leat geahččalan jaskkodahttit.

– Daid deavsttaid lea giinu váldán ja geavahan diená, ahte lea juohkán daid dakkár rasisttalaš neahttasiidui, mii lea dagahan dasto dan, ahte leat boahtán hui olu vaššiságat dohko. Muhtun olbmot leat maiddái váldán munnje oktavuođa ja mun oainnán, ahte dás leamašan justa dat jaskkodahttin ulbmilin.

Dorvvolaš šaddanbiras ja doarjaga oažžun

Anára seminára bargobájiin nuorat ieža smihtte doarjut olbmuid, geat leat vásihan seksuálalaš heađušteami dahje veahkaválddi. Sámedikki nuoraidráđi várreságadoalli Ánte Veijola lei mielde dán bargojoavkkus. Doarjumii ii dárbbaš maidige mohkás goansttaid, lohká son.

Ante Veijola
Sámedikki nuoraidráđi várreságadoalli lei okta daid nuorain, geat ledje smiehttamin mo doarjut olbmo, gii lea vásihan seksuálalaš heađušteami dahje veahkaválddi. Govva: Vesa Toppari / Yle

– Na, jos don leat skibir, de reahkká ahte guldala ja lea fárus, ii dárbbaš maidige ipmašiid álgit das bargat. Reahkká, ahte guldala. Ja jos dovdo, ahte ieš ii birge, de smiehttat geannu, geasa sáhttá čujuhit, gean lusa sáhttá mannat eambbo hállat.

Bargobájiin smihtte maid doarjjavugiid mo sihkkarastit sámemánáide ja -nuoraide dorvvolaš šaddanbirrasa, muitala Veijola.

– Várra dienu, ahte hállat dan ášši birra. Go olbmot hállet, de sáhttet smiehttagoahtit maid dahkat dan ovdii, ahte ii livčče seksuálalaš heađušteapmi.

Seksuála bajásgeassimis lea olu earáge go seksa birra hállan

Kati Puhakka bargá Raiskauskriikeskus Tukinainen -guovddážis Roavvenjárggas. Earet seksuálalaš heađušteamis gillán olbmuid doarjuma, sii barget maid seksuála bajásgeassimiin. Sii johtet ovdamearkka dihtii skuvllain ja beaiveruovttuin. Njuolga seksuálaáššit leat dušše unna oassi seksuála bajásgeassimis.

– Seksuálabajásgeassin lea olmmošin oahppama oahpahallan. Dat oaivvilda dan, ahte mii doarjut mánáid olmmošin šaddama ja seksuálitehttii ja olmmošgaskavuođaide laktáseaddji dieđuid ja dáidduid oahpaheami mánáide ja nuoraide.

Kati Puhakka
Doarjjabargi Kati Puhakka Raiskauskriikeskus Tukinainen -guovddážis lohká, ahte sidjiide váldet oktavuođa sihke nuorat ja rávesolbmot. Govva: Vesa Toppari / Yle

Puhakka lohká, ahte hui dávjá olbmuin lea boasttolágan govva seksuálabajásgeassimis. Son lohká, ahte seksuálabajásgeassin-sátni sáhttá bohciidahttit mis ollesolbmuin jurdagiid, ahte doppe hállojuvvo dál seksas.

– Gal doppe hállojuvvo buot earás go seksas. Doppe hállet dovdandáidduin, doppe hállojuvvo skihpárdáidduin, alddás fuolaheamis ja oahpahallat maid sierra lágan dáidduid: mii lea vuojadanbivttasnjuolggadus, maid dagan dakkár dilis, mii lea hirpmástuhtti dahje in liiko dasa, oahpahallat dadjat “ii”, mo muitalit oadjebas rávesolbmui ja mo vuolgit eret dakkár dilis, čilge Puhakka.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä