Sápmi

Shakespeare MacBeth lei oalle gáibideaddji rolla – Mánáid rápmi ja giittus liggejit váimmu buot eanemusat

Toivo Lukkari
Toivo Lukkari lea ealáhagas, muhto sáhtašii ain searvat filbmen- ja dubbenbargguide. Govva: Outi Paadar/Yle

Toivo Lukkari, Erkke Lem’ Heaikka Toivo, lea neaktán sámi teáhteriin, muhto dál son lea ealáhagas ja oroda Ohcejogas. Son lea neavttašan teáhteris, filmmain, dubben ja feara maid. Neaktima dráma ja komediija bisttii badjel 30 jagi.

Go olbmos lea juoga earenoamáš attáldat, de dat sáhttá addit maid ámmáha ja eallinláibbi. Vehá nie lea geavvan Deanuleagis, Biesjogas šaddan Toivo Lukkarii, gii lea neavttašan 1980-logu rájes.

Buot álggii ohcejohkalaš Rávgoš -teáhteris, go dat lei soahpan Roavvenjárgga teáhterin ovttasbarggu Iso valkoinen poro -čájálmasas. Go vuolgináigi bođii, de ii oktage áigon šat vuolgit. Ja go jerre Lukkaris, de smiehtasteami maŋŋá mearredii vuolgit ja máhccat juos ii mana bures.

– Buorre bargu go vulgen ja bures lea mannan go ii leat oktage láitán. Ja olbmot geaidda lean čájáhallan, stuorámus oassi lea rápmon, muitala Lukkari.

Nubbi dehálaš veahkkin leamaš ovtta jagi sámeteáhterkursa, man Lapin korkeakoulu ovttasbarggus earret eará Teáhterallaskuvllain ordnii 1989-1990 Rivdolis, Anáris. Lukkari searvvai teáhterkursii ovttas earret eará Ulla Pirttijärvi-Länsmanin, Irene Länsmanin ja máŋggain earáin, geat nektet eanet dahje uhcit teáhterčájálmasaiguin dahje eará lávddiin.

– Dál mis lei Ijahis ijas -festivála áigge teáhterkurssa 30 jagi deaivvadeapmi, mojohallá Lukkari go beasai deaivat fas kollegaid.

Toivo Lukkari lei fárus Beaivváš teáhtera Giđđadulvi VI -revyas jagis 2012.
Toivo Lukkari lei fárus Beaivváš teáhtera Giđđadulvi VI -revyas jagis 2012. Govva: Aslak Mikal Mienna

Beaivváš -teáhterii Varraheajaide – Dráma ja komediija bisttii 30 jagi

Vuosttas Beaivváš-teáhtera čájálmas, mas Lukkari lei fárus, lei Federico Garcia Lorca tragediačájálmas Varraheajat, mii čájehuvvui jagis 1989. Čájálmas gieđahallá sogaid gaskasaš vaši.

Lukkari lea beassan neavttašit dovddus teáhterbihtáin, maid leat čállán earret eará máilmmi girjjálašvuođa stuorra namat dego John Steinbeck, Anton Pavlovitsj Tšehov, William Shakespeare, Nicolaj Gogol ja Astrid Lindgren.

Muhtumat soitetge muitit su Sáhpánat ja olbmot (2010) -teáhterbihtás, dahje Eanu – underground orohagas (Vanja -eanu 2006), Hamletas (2003), Kloavnnaid MacBethas (1999), Julia & Romeos (1997), Ronjá Rievvárnieiddas (2002) dahje Dárkkisteaddji (Reviisori, 2000) -čájálmasain.

Son lea beassan neavttašit maid máŋgga váldorollas.

Toivo Lukkari neavttašii Beaivváš teáhtera Hamlet -čájálmasas jagis 2003.
Toivo Lukkari neavttašii Beaivváš teáhtera Hamlet -čájálmasas jagis 2003. Govva: Harry Johansen

Buot rollaiguin lea báhcan buoremusat millii MacBeth-čájálmas, mii lea Shakespeare jagis 1606 čállán dovddus tragediija válddis ja váldehimus. Das Lukkari nevttii nuppi váldorolla, generála MacBeth gii šaddá loahpas Skottlándda gonagassan.

– Dat lei garrasamos rolla, go dat lei beare goddin láhkai. Oppa áigge. Ja Lady MacBeth dat easkka bahás olmmoš leige, go dat MacBeth šattai su gohččuma mielde goddit vaikko man olu olbmuid, smiehtada vásihan neavttár.

Somás teáhterčájálmasat leat moanat, muhto sutnje leat čuohcan buot eanemusat dihto geahččit. Dalle leat su jurdagiin mánáid čájálmasat.

– Hui somá leamaš dat go oaidná vehá buohcci mánáid, dego CP-lámis mánáid, mat eai sáhte oba háleštitge muhto dat doškkodit gieđaid ja measta čirrot. Dat orui earenoamáš ja iešge čirron dan dihtii. Dat dovdui váimmus go sii de rábmojedje ja bohte giitit, muitala Lukkari ganjalčalmmiin Luleju áigge dahkkon teáhterbarggus.

Son lea neaktán máŋggaid jagiid maid Ruoŧa bealde Giron Sámi teáhteris.

Vølund -váldorollas jagis 2000. Govas maid Svein Birger Olsen ja Iŋgor Ántte Áilu Gaup. Vølundda muitalus -čájálmasain Beaivváš oaččui stuora teáhter bálkkašumi Norggas, Hedda-bálkkašumi. Dán čájálmasas Lukkaris leat hearvás muittut, mo mášenat eai buollašis álo doaibman. Oktii mášen galggai loktet su muohtaskálvvi ala muhto dat doalvvuige justa boastto guvlui, iige dohko gos geahččit čohkkájedje.
Vølund -váldorollas jagis 2000. Govas maid Svein Birger Olsen ja Iŋgor Ántte Áilu Gaup. Vølundda muitalus -čájálmasain Beaivváš oaččui stuora teáhter bálkkašumi Norggas, Hedda-bálkkašumi. Dán čájálmasas Lukkaris leat hearvás muittut, mo mášenat eai buollašis álo doaibman. Oktii mášen galggai loktet su muohtaskálvvi ala muhto dat doalvvuige justa boastto guvlui, iige dohko gos geahččit čohkkájedje. Govva: Harry Johansen

Loahpas dolkkai teáhterii - Filbmabargu geasuha ain

Lukkari lea neaktán máŋgga filmmas ja tv-ráiddus 1990-logu rájes. Vuosttas váldorollan son nevttii Lars dahje Lásse Niia Viđanuppelogat hoavda -filmmas, man bagadii Richard Hobert 1992.

– Das ledjen boazoisit Lásse ja mii daid buođđudemiid vuostálasttiimet, lohká Lukkari filmmas, mas Akkil-joavku lea váldán moadde Lásse Niia cealkaga Vihtta jagi -lávlagii.

Dien lassin Lukkari lea neavttašan filmmain dego Bázo (2003), Skáidi tv-ráiddus (1995) ja Missä on suuri pohjoinen (1991).

Jagis 2004 son lávkii fas MacBeth rollii ja lei mielde sámi veršuvnnas MacBethas, man bagadallin leigga Bo Landin ja Alex Scherpf. Dat gilvalii Eurohpá unnitloguid filbmafestiválas (European Minority Film Festival) jagis 2006 ja vuittii buoremus filmma bálkkašumi.

Geahča: Filbmaseakti MacBeth -filmmas (2004)

Sus eai leat šat mielas rollat, maid háliidivčče vel beassat neaktit, muhto sáhtášii ain searvat filbmenbargui ja deattuha iežas leat geargan teáhterlávddiin.

– In gille šat teáhterlávddin neaktit go dat lea nu garra ja stuorra bargu ahte ii leat oba leaikage, dadjá Lukkari ja čilge man dolkan lei go heittii ja álggii ealáhahkii.

Sivvan son dadjá dan, go ovtta teáhterbihtás leat nu ollu gáibideaddji hárjehusat, galgá muittašit teavsttaid ja turneajohtin lei sutnje oalle lossat.

Toivo Lukkari ja Mary Sarre Beaivváš teáhtera Narukami -čájálmasas jagis 1991.
Toivo Lukkari ja Mary Sarre Beaivváš teáhtera Narukami -čájálmasas jagis 1991. Govva: Harry Johansen

Livčče gearggus vel bargat

Filbmenbargguin lassin Lukkari ain beroštivčče dubbenbarggus. Son lea earret eará leamaš mielde sámegielat Mumenvákki tv-ráiddus Háisu -rollas, man NRK Sápmi buvttadii jagiid 1997-1999 oktiibuot 52 oasi.

Sus livčče maid beroštupmi čállit giehtačállosiid, muhto ii háliidivčče dan gal okto bargat.

– Sáhtášii jurddašit gal ovttasbarggus geainna nu, árvaladdá vásihan dáiddár.

Oktii áiggis soai leaba ovttas vieljainis Heikkiarmas Lukkariin plánen, čállán ja ollašuhttán rádioprográmmaid. Lassin Lukkari leamaš maid čállimin ja čohkkemin Šattut Sámis -girjji (1992).

Rávgoš-teáhterjoavku ii leat šat doaibman máŋgga jahkái, muhto goassige ii dieđe mii dáhpáhuvvá.

– Jos muhtun nuorra olbmuid vuođđudivčče teáhterjoavkku ja válddášedje mu bargui dohko, de sáhtášin gal das neavttašit, mieđiha loahpas Toivo Lukkari ja čaibmá njálgát.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä