Sápmi |

Siidamusea Viidon sieiddit -čájáhus jearrá makkár siiddiid mii otná beaivve bálvalit

Viidon sieiddit -čájáhus lea oassi dieđalaš- ja dáiddalaš prošeavttas, man boađusin leat dáiddadujiid lassin girji ja musihkkaskearru.

Video: Viidon sieiddit čájáhusas
04:26
Viidon sieiddit tv-ášši Yle Ođđasiin 16.10.2018. Govas Marja Helander ja su "Bassi ja čilgetmeahttun"-govva Viidon sieiddit -čájáhusas. Video: Yle Areena

Siidamusea Viidon sieiddit -čájáhusas leat dáiddaduojit Marja Helanderis, Ailu Valles ja Stina Aletta Aikios. Sanna Valkonen ja Jarno Valkonen leaba prošeavttas mielde dutkin ja Jarno Valkonen lea dahkan maid čájáhussii muhtin govaid ja videoid.

Čájáhusain ja olles dieđalaš ja dáiddalaš prošeavttain dahkkit hálidit boktalit olbmuid smiehttat makkár lea min oktavuohta luondduin dálá áigge ja makkár dat lei sápmelaččain ovdal.

Prošeakta lea ožžon ruhtadeami Koneen säätiö -ruhtarádjosis.

Viidon sieiddit-čájáhusas
Stina Aletta Aikio, Jarno Valkonen ja Sanna Valkonen. Govva: Ritva Torikka / Yle

Jurdda vulggii soljjuin

Viidon sieiddit -prošeavtta leaba bidjan álgui dutkiguovttos Jarno Valkonen ja Sanna Valkonen.

– Jurdda vulggii das, go Marja Helander hálai ruvkkiid váikkuhusain ja das, ahte sápmelaččat leat fuolas ruvkkiin iežaset orrunguovlluin, muhto liikká geavahit ovdamearkka dihtii silbasoljjuid, Jarno Valkonen muitala.

Soai bovdiiga mielde dáiddáriid ja nu sii huksegohte dán prošeavtta.

Viidon sieiddit -čájáhusas
Jarno Valkonen hálida muittuhit, ahte maiddái lássa-, plastit- ja bábergohpaid materiála boahtá luonddus. Govva: Ritva Torikka / Yle

– Sámi árbevirolaš áddejupmi luonddus vuolgá báikkálaš luonddu árvvus atnimis ja dasa čatnaseami bealušteamis. Josmat mii smiehttat dálá máilmmi, mas mii leat šiittekeahttá mielde golaheami, diŋggaid ja eará váikkuhusaid bokte, de livččiigo sámi árbevierus ávdnasat 2010-logu ođđalágan gaskavuođa gávdnamii eatnamiin.

Valkonen hálida muittuhit, ahte buot mii mis lea, boahtá luonddus. Danin ii mihkkige galggašii leat dušše ovtta geardde geavaheami várás. Maiddái lássa- ja bábergohpaid ávdnasat bohtet luonddus, muittuha son.

– Sáhtašeimmetgo mii fuobmát dan, ahte dathan leat áibbas seamma láhkai luonddu ávdnasat.

– Jos mii atnit árvvus báhkkeguvssis dan oktavuođa lundui, de sáhtašeimmetgo mii eará materiálaidge oktavuođas atnit árvvus dan seamma ášši, jearrá Valkonen.

Viidon sieiddit -čájáhusas
Govva Jarno Valkonen ja bargojoavkku videoinstallašuvnnas "Luonddukultuvrralaš leahkin - rásseráidu. Eallin lea moivi". Govva: Ritva Torikka / Yle

Mii sámiid dálá eallinvuogis lea čalmmustahttinveara

Ailu Valle ja su bargojoavku, mas leaba mielde Raquel Rawn ja Aqqalu Berthelsen, lea dahkan prošeavtta ja čájáhusa jietnamáilmmi. Dan sáhttá gullat čájáhusas ja dat almmustuvvá maiddái skearrun.

Valle muitala, ahte go son oaččui bovdehusa searvat mielde Viidon sieiddit -prošektii, de son smiehtai oanehaš ovdalgo mearridii vuolgit mielde.

– Dieđusge go mun gullen dan, ahte dat soaitá leat oalle kontroversiealla fáddá, de dien láhkai mun gárten gal veháš áigge smiehttat duosttango mun vuolgit mielde dasa. Dat sáhttá leat dakkár ášši mii bohciidahttá máŋggalágan jurdagiid. Muhto go dat ollašuvai, de gal dat mu mielas šattai hui buorre, lohká son.

Viidon sieiddit čájáhusas
Ailu Valle hálida čalmmustahttit, ahte sámiin lea ain iežaset doaladumit ja eallinvuohki. Govva: Ritva Torikka / Yle

Valle smiehtada, ahte sámiid oktavuohta luondduin lea áiggiid mielde rievdan. Sámit leat dán áigge seamma láhkai go buot earátge dán ekonomalaš vuogádagas oassin ja sámiin leat buot seamma fievrrut ja teknologalaš rusttegat go earáinge. Su mielas lea guittotge mihtilmas, ahte sápmelaččain leat ain árbevirolaš ealáhusat sihke doaladupmi ja áddejupmi luonddus.

– Ja maiddái dakkár eallinfilosofiija. Ja dat lea namalassii, maid mun hálidan buktit ovdan. Das sáhtášii leat hui olu ávki go smiehttá dálá birasfuola áigodaga; dálkkádatrievdan ja buot diekkár lea nu garas. De sáhtášeimmet figgat eallit vehá eanet seastevaččat, evttoha Valle.

Viidon sieiddit čájáhusas
Ailu Valle joavkkus čájáhusa jietnamáilmmi leaba leamašan dahkamin maid Aqqalu Berthelsen ja Raquel Rawn. Govva: Ritva Torikka / Yle

Golaheami kultuvra

Marja Helander mielas luondu ja buot dat, mii dálá eanaspáppa alde dáhpáhuvvá lea hui miellagiddevaš fáddá. Son lea smiehttan ođđasiid ovdamearkka dihtii dálkkádatrievdamis ja golaheamis.

Viidon sieiddit -čájáhusas sus leat govat, main leat ovdamearkka dihtii ruvkkit, ruskkat ja eará luonddu ávkkástallamat. Go son lei dahkan govaid dán čájáhusa váras, de son fuobmái loahpas, ahte buot dáin govain lea oalle ahkidis dovdu.

– Moadde beaivve ovdal čájáhusa rahpama ihkku smihtten, ahte in mun sáhte ná diktit leat, mun ferten dahkat mannu čáppa gova vel. Dakkára, mii bohciidahttá doaivvu. Danin mun dasto dahken dákkár čáppa gova. Mun jurddašin, ahte dan namma livččii “Bassi ja čilgetmeahttun”.

Oalle láhkai máilbmi hálida min dasa mielde, ahte álo oastit ođđa diŋggaid, ođđa telefovnnaid ja mat dal de leatge.

– Elle-Máret Näkkäläjärvi, čájáhusguossi

Govas son lea geavahan rási iežas áhči rásseherbários, rássečoakkáldagas. Dan láhkai sus leat mielde maid ovddit sohkabuolvvat, muitala Helander.

Maiddái Marja Helander smiehttá dan, ahte olggosguvlui sámiid eallinvuohki orru leamen seammalágan go oppalohkkáige olbmuin Davviriikkain. Son smiehttá maid dálá golahankultuvra ja čujuha Ozas-jovkui, mii maid lea hálidan boktalit olbmuid jurddašit liigegolaheami.

– Mun iešge smiehtan golahankultuvrra, ahte maid dat dahká lundui. Dan sáhttá várra juohke okta smiehttat, mun iešge, ahte mo sáhtašii buorebut doaibmat, lohká son.

Helander hálida guittotge addit olbmuide friijavuođa dulkot iežas dáidaga iešguđege láhkai. Son lohká iežas geahččalan maŋimuš áiggiin guođđit saji, ahte olbmot sáhttet ieža smiehttat.

– Juohke okta sáhttá dulkot nugo hálida. Mun ain jo geahččalan leat fálakeahttá hirbmat čielga cealkámušaid, amas šaddat dakkár “statementtat” dat barggut.

Boktala jurddašit, lohká čájáhusguossi

Elle-Máret Näkkäläjärvi oahpásmuvai Viidon sieiddit -čájáhussii ja dat buvttii sutnje máŋggalágan jurdagiid. Čájáhusa govat guoskkahit su. Dat leat earáláganat, go maid son lei vuordán.

– Go namma lea “Viidon sieiddit”, de vurden, ahte lea siiddiid birra sáhka. Muhto de, go mun gehččen dáid govaid, ahte mii lea dálá olbmo ipmárdus. Maid dat bálvala. Nu galhan duot várrage leat oalle lahka duohtavuođa. Boktalit goit jurddašit.

Viidon sieiddit čájáhusas
Viidon sieiddit -čájáhusguossi Elle-Máret Näkkäläjärvi lohká čájáhusa boktalit jurddašit. Su duogábealde Marja Helander govva. Govva: Ritva Torikka / Yle

Näkkäläjärvi smiehtada golaheami ja dan maid dat buktá mielddistis. Ruvkkiin bohtet metállat, maid juohke okta dárbbaša dálá áiggis, go leat biillat ja telefovnnat ja nu ain. Min buohkaid maŋis bohtet ruskkat, maidda dárbbašuvvojit ruskabáikkit.

– Leago dat dat, maid mii bálvalit vai leago dat dasto eará? Nugo ráinnas áibmu oidno dás ja vuovdi, luondu, mii ii leat nuoskkiduvvon. Nu, ahte mii dat lea maid mii bálvalit?

– Oalle láhkai máilbmi hálida min dasa mielde, ahte álo oastit ođđa diŋggaid, ođđa telefovnnaid ja mat dal de leatge, smiehttá Näkkäläjärvi.

Čájáhus gierdá áiggi

Sámemusea Siidda amanueansa Áile Aikio lohká, ahte su bargun dán prošeavttas leamašan láhčit saji čájáhussii. Su mielas čájáhus buktá máŋggalágan jurdagiid ja gierdá maid áiggi: dan sáhttá fitnat máŋgii geahččamen ja juohke háve dat bohciidahttá earálágan jurdagiid.

Väitöskirjatutkija Áile Aikio.
Siidamusea amanueansa lohká, ahte Viidon sieiddit -čájáhus buktá juohke háve ođđa jurdagiid, go čájáhusa manná geahččat. Govva: Nadja Mikkonen / Yle

– Čájáhus lea boađus prošeavtta dáiddalaš oasis. Dat galggašii suokkardallat ja evttohit, mii lea dat dálá sieidi. Mii lea min sieidi ja mii ja makkár lea min gaskavuohta lundui otnábeaivve, go mii eat šat eale luonddus.

– Stuorimus oassi sámiin ii šat eale ealáhusain, mat gusket njuolga lundui. Mii eallit hui guhkkinge luonddus, de mii lea min gaskavuohta dan lundui otná beaivve, jearrá Aikio.

”Viidon sieiddit”-čájáhus lea oaidnimis Sámimusea Siiddas boahtte giđa rádjai.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä