Sápmi |

Siidda ođđa váldočájáhusa plánejeaddjis leat alla mihttomearit: čájáhus galgá leat guossái jagi deháleamos dáhpáhus

Harri Koskinen áigu plánet Siidii čájáhusollisvuođa, man sáhttá gaskkohagaid beaivádit.

Harri Koskinen Oiva Toikan teosten keskellä Suomen lasimuseossa.
Harri Koskinen lea plánen earret eará Oiva Toikka (1931–2019) čájáhusa arkitektuvrra. Govva: Mårten Lampén / Yle

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda ođđa vuođđočájáhusa arkiteaktan lea válljejuvvon hábmejeaddji Harri Koskinen. Su ovddasvástádussan lea plánet ođđa vuođđočájáhusa čájáhusarkitektuvrra ja gráfalaš hámi, ja bearráigeahččat huksenbarggu.

Harri Koskinen lea earret eará dahkan Tapio Wirkkala ja Oiva Toikka maŋimuš čájáhusaid arkitektuvrraid. Bargoeallimis áigge sus leamašan máŋggat olgoriikkalaš kundarat Jáhpanis ja Itálias. Dán jagi loahpas rahpasa su plánen hoteallakonseapta Kiotos.

Koskinen illuda ođđa barggus. Son hálida ovttas bargojoavkkuin ollašuhttit interaktiivvalaš čájáhusa, mii fállá gussiide ođđa dieđu das, mo sámeáššit leat leamaš, mo dat leat dál ja mo orru boahtteáigi.

– Mii figgat fállat museagalledeaddjiide dieđuid ja vásáhusaid, ja geavahit vuođđočájáhusas maid ođđa teknologiija ja interaktiivvalašvuođa.

– Vásáhusa dovdu lea dehálaš vai museagalledeapmi šaddá jagi deháleamos dáhpáhussan, dadjá Koskinen.

Sámemusea ja luondduguovddáš Siida rahppojuvvui jagi 1998 ja dan rájes vuođđočájáhusa sisdoallu lea bisson seammaláganin. Harri Koskinen figgá dál plánet čájáhusollisvuođa, man sáhtášii gaskkohagaid beaivádit.

Arkiteaktaplánejeaddji lea beroštuvvan das, mo čájáhusteknihkalaš vugiiguin sáhttá bargat iešguđet ollisvuođaid ja bohciidahttit jurdagiid.

– Áibbas buot áššiid eat fálaše gárvvisin, muhto baicce nu, ahte čájáhusguossi bázášii guorahallat dihto áššiid, muitala Koskinen.

Ođđa čájáhus galgá gárvánit giđđat 2022

Siidda čájáhusa ođasmahttin lea oassi musea- ja luondduguovddášvistti vuođđodivvumis ja viiddideamis. Prošeakta galgá gárvánit giđđat 2022.

Sámemusea hoavda Sari Valkonen lea duđavaš, ahte badjel 20 jagi ahkái ollen čájáhus ođasmahtto, ja ahte Koskinen boahtá leat mielde dán barggus.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid álbmotmeahccehoavda Pirjo Seurujärvi dadjá, ahte Koskinen bargu lea earret eará vihkkehallat, mo čájáhusa kultur- ja luonddusisdoalut heivehuvvojit oktii.

Siidda dálá váldočájáhusa plánejeaddjin 1990-logus leaigga arkiteavttat Juhani Pallasmaa ja Sami Wirkkala.

– Dat, ahte Harri Koskinen bargagoahtá Siidda ođđa čájáhusa arktiteaktan, lea fiinna ja árvvolaš joatkka Siidda muitalussii, illuda Seurujärvi.

Ylä-Lapin luontokeskus ja saamelaismuseo Siida
Siiddas doibmet sihke Sámemusea, Davvi-Sámi luondduguovddáš ja restoráŋŋa. Govva: Linnea Rasmus / Yle

Sámemusea ja luondduguovddáš Siidda divvugohtet ja viiddidišgohtet giđđadálvve 2020. Dan oktavuođas Siidii huksejit ođđa čoakkáldatovttadaga ja restoráŋŋa.

Vel boahtte jagi prošeakta ii váikkut Siidda beaivválaš doibmii. Giđđat 2021 Siidda doaibma sirdása gaskaboddosaš sajiide ja guossit besset dan botta oahpásnuvvat olgomuseai.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä