Säämi |

SMK anarâškielâ uáppein maaŋgâs ožžuu tállán pargosaje, ko tuođâštus kielâuápuin lâi kieđâst

Čohčuv algâttii 13 luuhâi anarâškielâ, kiđđâjuhleest lijjii 9.

Smk anarâškielâ ive 2017-2018 uáppeeh.
Smk anarâškielâ ive 2017-2018 uáppeeh. Govva: Anja Kaarret / Yle

Taan täälvi Säämi máttááttâskuávdáást luhhii 11 ubâ luuhâmpaje. Škovliittâshân pištá suullân 9,5 mánuppaje. Muádis koskâlditij, ohtâ vuolgij Australian, mut ij kuáđđám anarâškielâ Suomân.

Susanna varrij Australian

Susanna Kaartinen kiergânij luuhâđ anarâškielâ ihepele. Kiđđâtäälvi eellim jođettij suu nubebel maailm. Sun kiergânij oppâđ anarâškielâ nuuvt, et pasta sárnuđ já ibbeerd. Tääl sun tipšo saavzâid Australiast, mut lii mieldi meid anarâškielâ seervi tooimáin. Sun lii ovdâmerkkân máccum uđđâ nettiloostâ “Loostâ”. Ige eissigin ááigu kielâ luuhâm vájáldittiđ .

– Mun ááigum čohčuv juátkiđ Oulu ollâopâttuvâst internet pehti anarâškielâ luuhâm, loppeed Kaartinen.

Jietna: Susanna Kaartisii päikki Australiast
Jietna
Susanna Kaartisii päikki Australiast

Essi vuolgij Espanjan

Essi Kesti varrij muádi mánuppajan Espanjan párnáid tipšođ. Sun lijkkui luuhâđ anarâškielâ, veik taat lâi korrâ pargo. Suotâs lâi kuittâg teivâdiđ anarâš ulmuid . SMK:st sun lijkkui nuuvt ennuv, et lii uuccâm puáttee táálván oppeet Anarân škovlân, tääl kietâtyeji liinján. Sii päikkikielâ ij lah val anarâškielâ, mut tuáivumist lii et forgâ.

–Mun lam ettâm muu ennijn, et mist kolgâččij leđe taggaar peivi ohhoost, kuás sárnuččim tuše anarâškielâ, iätá Kesti.

Meid Kesti enni lii luuhâm anarâškielâ taan siämmáá kuursâst muáddi ive tassaaš. Suu uccuábbigis lâi talle kielâpiervâlist Anarist, já sun-uv kolgâččij tääl luvâškyettiđ sämikielâ káidusmáttááttâsâst. Obbijnis Kesti sárnu masa jyehi peeivi sämikielâ.

Jietna: Essi Kesti Espanjast.
Jietna
Essi Kesti Espanjast.

Tiina peesâi rähtiđ oppâmateriaal anarâškielân

Tiina Jäppinen varrij mottoom ihe tassaaš Anarân. Sun Juuđij SMK medialinjá já moonnâm täälvi luuvâi anarâškielâ. Tääl sun lii kesipargoost Sämitiggeest ráhtimin oppâmaterial anarâškielân.

– Jos mun halijdâm aassâđ Anarist, kal mun halidâm sárnuđ sämikielâ já anarâškielâ lii pyeri kielâ, muštâl Jäppinen.

Kielâ lasseen Tiina Jäppinen finnij uđđâ skipárijd. Čohčuv sun juátká anarâškielâ luuhâm Oulu ollâopâttuvâst.

Jietna: Tiina Jäppinen peesâi kiässán rähtiđ oppâmaterial anarâškielân.
Jietna
Tiina Jäppinen peesâi kiäsán rähtiđ oppâmaterial anarâškielân.

Anna-Maija keejâi Unna Junna já aalgij luuhâđ anarâškielâ

Anna-Maija Kanerva áásá mäddin. Sun ooinij Unna Junná párnái tv-vuolgâttâs, perustui täst, nuuvt et loppâloopâst poođij Anarân luuhâđ anarâškielâ. Taan täälvi sun algâttij jiejâs pro-gradu pargoos koijâdâlmáin anarâšâin sii ohtâvuođâst luándun.

– Talle mun smiettim, et halijdâm uápásmiđ pyerebeht sämikulttuurân. Ij tot lah siämmáá luuhâđ kirjijd tobbeen Helsig kirjeráájust, ko leđe tääbbin, iátá Kanerva.

Jietna: Anna-Maija Kanerva vuálgá máádás maassâd, mut haalijd val motomin puáttiđ maassâd Anarân.
Jietna
Anna-Maija Kanerva vuálgá máádás maassâd, mut haalijd val motomin puáttiđ maassâd Anarân.

Jane juuđij ubâ täälvi jyehi peivi Njellimist Anarân

Jane Helppi, uccâ párnái enni Njellimist, lâi ton mielâst, et lussâdub lâi oppâđ kielâoopâ, ko vyeijiđ jyehi peivi Njellimist Anarân. Veik kielâoppâ lâi vaigâd, tast sun kuittâg lijkkui. Kielâ lasseen taan škovliittâsâst lii máđhulâ meid uásálistiđ jieškote-uvlágánáid uánehist kurssáid. Jane kuárui muáddi mááccuh.

Anarâškielâ luuhâm sun ij osko, et juátká, jos ij talle sattuu kavnuđ hiävulâš nettikurssâ. Uđđâ uáppeid Helppist lii šiev raavâ.

– Kannat luuhâđ suomâkielâ kielâoopâ pyereest, täst lii iše anarâškielâ oppâmân, rävvee Helppi.

Jieijâs pargostis, riehâ-peenuv irâtteijen, sun ij peesâ kevttiđ anarâškielâ, mut osko, et kielâ ij vájálduu. Njellimist lii anarâškielâ savâstâllâmriegis, já tohon sun-uv áigu moonnâđ.

Jietna: Jane Helppi áigu moonnâđ Njellimist savâstâllâmriäggái.
Jietna
Jane Helppi áigu moonnâđ Njellimist savâstâllâmriäggái.

Ánná peesâi kielâpiervâlân paargon

Anna Askala lii aldatipšoo já lii varrim mäddin Anarân. Motomin lijjii vaigâdis peeivih já maŋgii toovâi mielâ lopâttiđ, mut šiev máttááttijjee já škovlâskipáreh išedii hyenes peeivij paijeel.

–Anarâškielâ oppâm adelij munjin nuuvt ennuu, pargosaje, skipárijd, oppim kulttuurist uđđâ aašijd. Kal kannattiđ opâttâllâđ anarâškielâ, illood Askala.

Anna Askala lii aassâm tääl jo kuttâ ive Anarist já aalgât čohčuv kielâpiervâlist pargo. Pargo pištá kuittâg-uv jo ive loopân.

Jietna: Anna Askala peesâi tállán kielâpiervâlân paargon, ko škovlâ nuuvâi.
Jietna
Anna Askala peesâi tállán kielâpiervâlân paargon, ko škovlâ nuuvâi.

Tytti vuálgá Ruávinjaargân

Avveellâš Tytti Kyrö ij osko et, sun piäsá pargostis sárnuđ anarâškielâ. Keessiv sun mana mánuppajan rikosuhrekocemân paargon já värree talle čohčuv Ruávinjaargân jieijâs ovdii pargosajan, torvopááikán.

Veik sun mana Ruávinjaargân paargon, Avelist lii kuittâg suu päikki.

– Must lii ohtâ kielâmiäštár, Aili Seurujärvi, kiän kulen mun ááigum eelliđ sárnumin anarâškielâ. Sust poođij munjin sárnumskippáár, illood Kyrö.

Jietna: Tytti Kyrö uážui kielâmiäštárist sárnumskippáár.
Jietna
Tytti Kyrö uážui kielâmiäštárist sárnumskippáár.

Hennast lai suotâs tälvi

Henna Tervaniemi, puásuiperruu eemeed Anarist, puáhtá tääl kevttiđ anarâškielâ pääihist. Jieijâs išedáin já jyemeháigijn, kiäh lává kielâpiervâlist, sun lii sárnum jo mohtâ verdi, mut tuáivu et sárnum lassaan. Ohtâ tergâdis äšši kielâ oppâmân lii liävsui luuhâm pääihist.

– Tot lii ennuv kiddâ tast, mon pyereest haalijd oppâđ kielâ já maggaar mohtâ lii. Kal mun lam porgâm päikkipargoid, liččim halijdâm porgâđ eenâb-uv, mut ij lam asto, tuubdâst Tervaniemi.

Riijjâvalmijm amnâsin Henna Tervaniemi raahtij fiilmâ puásuikištoin, mii lii uáinimist Unna Junnast keesi ääigi. Porgemáánust sust álgá pargo kielâpiervâlist.

Jietna: Henna Tervaniemi piäsá čohčuv kielâpiervâlân paargon.
Jietna
Henna Tervaniemi piäsá čohčuv kielâpiervâlân paargon.

Satu-uv kielâpiervâlân

Moonnâm luuhâmpaje uáppein kuulmâs porgâškyeteh kielâpiervâlist. Satu Kangasniemi lii ohtâ sist. Sun huámmášij jo čohčuv, Kuáskimnjaargâ kuálástemkuursâst, et sun ibbeerd já máttá jo sárnuđ uv anarâškielâ. Sust lii meid máhđulâsvuotâ pääihist sárnuđ taam kielâ, mut ain ij vaje.

– Škovlâpeeivi maŋa lâi motomin nuuvt vaibâm, et lâi älkkeeb sárnuđ suomâkielâ. Oskom et mist lassaan kielâ sárnum pääihist, arvâl Kangasniemi.

Satu Kangasniemi lii tääl kielâpiervâlist čoovčâ räi já čohčâmáánust juátká oppâsopâmuš uáppen, aainâs-uv ive loopân. Sust puátá párnái- nuorâi tipšoo.

Jietna: Satu Kangasniemi aalgâd čohčuv oppâsopâmuš škovliittâs peht kielâpiervâl siäsán.
Jietna
Satu Kangasniemi aalgâd čohčuv oppâsopâmuš škovliittâs peht kielâpiervâl siäsán.

Čohčuv oppeet algâtteh Säämi máttááttâskuávdáást 13 uđđâ anarâškielâ uáppee.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat