Sápmi |

SOG ovttastahttá garra- ja silbaduodjeoahpuid oktan sámegielat oahppofálaldahkan – "Oahppit, geat eai máhte sámegiela, sáhttet oahppat dan seammás"

Sámi oahpahusguovddážis álgá boahtte čavčča sámegielat Silbačoarvi-oahppolinnjá.

Sámi oahpahusguovddáža rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen
Sámi oahpahusguovddáža rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen sávvá ođđa oahppofálaldaga geasuhit olbmuid miehtá Sámi. Govva: Linnea Rasmus / Yle

Sámi oahpahusguovddáš Anáris álggaha čakčat 2019 ođđalágan duodjeoahppofálaldaga. Das dálá silba- ja čikŋageađgeduodjeoahput ja garraduodjeoahput ovttastuvvojit oktan nu gohčoduvvon Silbačoarvi-linnján.

Oahpahus lea sámegillii, muhto oahppiin eai goit gáibit dievas sámegiela máhtu.

– Dieđusge dat lea buorre vuođđu jos vehá ádde sámegiela, muhto mun jáhkán, ahte jos dáppe dan linjás guokte–golbma jagi stuđere, de geargá oahppat hui bures sámegiela, dadjá Sámi oahpahusguovddáža rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen.

Sámi oahpahusguovddáš lea oktii ovdal ordnen davvisámegielat garraduoji oahppofálaldaga. Dalle fuomašedje, ahte sámegielat studeanttaid ii leat nu álki oažžut. Hállu goittotge lea fállat maiddái sámegielat oahpahusa. Dál jurddan leage, ahte oahppiin lea vejolašvuohta duodjeoahpuid oktavuođas seammás stuđeret sámegiela.

– Dakkár oahppit, geain lea passiiva sámegieladáidu dahje eai máhte sámegiela, sáhttet boahtit deike ja seammás oahppat maiddái sámegiela, čilge Rasmus-Moilanen.

Sámi oahpahusguovddážis álgá čakčat 2019 duodjeoahpahus, mas ovttastahttet garraduodje- ja silbaduodjelinnjáid.
Ođđa oahppofálaldaga vuovdalit namain "silbačoarvi". Govva: Linnea Rasmus / Yle

Sámi oahpahusguovddáža rektor muitala oahppofálaldaga ulbmilin leat, ahte studeanttat ohppet duddjot smávva dujiid, dego soljjuid ja boaluid, ja geavahit iešguđetlágan luonddumateriálaid.

– Dat lea hui dehálaš, ahte sii mannet dohko lundui ohcat daid materiálaid ieža ja ohppet álggu rájes, mo dieid riskkuid ja earáid sáhttá válmmaštit.

Go guokte oahppofálaldaga ovttastahttet, eai buot seamma áššiid sáhte oahpahit, maid guovtti sierra oahppolinjá áigge.

– Mii leat ovttastahttán dan nu, ahte oahppit ohppet vehá ođđalágan áššiid dál dán linjás, čilge Rasmus-Moilanen.

Sámi oahpahusguovddáš
Sámi oahpahusguovddážis háliidit fállat maiddái sámegielat oahpuid. Govva: Linnea Rasmus / Yle

Boahtte čavčča álgi oahppofálaldat lea goit vuos álgui geahččaleapmi. Oahppiid vurdet ohcalit oahpuide miehtá Sámi.

– Mii dieđusge doaivut, ahte midjiide bohtet oahppit Suoma beale Sámis, muhto mii sávvat maiddái buresboahtin eará sámiid Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas, dadjá rektor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä