Sápmi |

Son lea álot liikon bohccuin – Ingir Siilasjoki bálkkašuvvui boazoparlameanttas

Jagi 1998 rájes leat Bálgosiid ovttastumi ánssumedálljat juhkkojuvvon jahkásaš Boazoparlameanttas Roavvenjárggas, oktiibuot 19 nissonolbmo leat ožžon ánssumedálja ja okta dain ánssumedállja oažžuin lei dán jagi, Giehtaruohttasa bálgosis, Gulddánlaš Ingir Siilasjoki.

Inkeri Siilasjoki vaaka 050617
Gulddánlaš Ingir Siilasjoki lea oba su eallinagi bargan bohccuiguin ja danin sutnje geigejuvvui Bálgosiid ovttastumi ánsomearka dán jagáš Boazopárlameanttas Govva: Privat: Saara Ketola

Moadde beaivvi leat juo gollan das, go Ingir Siilasjoki lea Roavvenjárgga Boazoparlameanttas fas ruoktot ollen. Ingiris dábálaš árgabeaivvebarggut manname ruovttus, go rádiojearahallamiiges maid galggašii geargat searvat. Ingiriin vulge biebmogárdde lusa, jusmat moadde gova dain unna miesážiin darvehivččii kámerain.  Álddut leat beare árggit dál, muhto muhtin čearpmat gal boahtá juo dalán go Ingir dálu uvssa rabasta.

Buriin mielain Ingir goitge muittaša su vuosttaš Boazoparlameantta reaissu ja ánssumedálja oažžundilálašvuođa. 

– Gal dat lei nu suohtas ja vehá lei vel gelddolašnai, oainnát vuosttaš geardde diekkár stuora báikái mannan nu, gal dan oažžu jurddahallat, mot dáppe dál manná muittaša Ingir ja bohkosa njálgát.

– Mun ledjen nu movttet, go diekkára vel ožžon lasiha Ingir Siilasjoki vel ánssumedálja oažžuma birra.

Boazodoalu ánssumedalja oažžun

Bálgosa ovttastumi ánsumedálja oažžu guhkesáigásaš, ánssolaš barggus boazoealáhusa ovdii. Gulddánlaš Ingir Siilasjoki lea bajásšaddan Giehtaruohttasis Gáijjogiid siiddas. Guoimmi gávdnan buvttii su goitge vehá lullelebbui, Ergoniid siidii. Bohccuiguin lea Ingir goitge álohii beassan bargat, ja dasa son leage gal liikon. Mánná- ja nuorravuođa boazodili Ingir Siilasjoki muittaša liegga jienain.

Ansiomerkki Inkeri Siilasjoki
Bálgosiid ovttastumi ánsumedalja leat dán rádjái ožžon 19 nissonolbmo ja Giehtaruohttasa bálgosa Ingir Siilasjokii bođii dán jagi okta dain

– Gal dat lei hui somá, mun lean liikon gait áiggiid bohccuiguin ja mun lean áhčiin leamašan ollu ja doppe mun lean oahppan ja hárjánan mot dat galgá, muitala Ingir.

– Gal dat lea nu somá, go lea oaidnán iežas bohccuid ja oažžu nu movtta lehket ja misiid njoarostallat, oainnátgo dalle njoarostedje ja guođohedje, ii dál leat šat dat áigi, muittaša nuorravuođa boazodili Ingir.

Ingiris lea dál dán giđa leamašan garra bargu hoitát bohccuid ja dátges lea juo earálágan boazodikšonmálle, go dalle go son lei nuorran. Muhto ii Ingir Siilasjoki gal váillat šat dan boaresáiggige.

– In mun ábut šat dainna lágiinge jurddahallat, go dat lea rievdan dat boazohoidu juohke ládje, dál oainnát hoitájit.

Biepmogárdde luhtte leat Ingiris dánge giđa beivviin stuorimus oasi gollan. Golbma geardde beaivái go biebmá bohccuid, de ii das báljo eará geargga smiehttatge, go bohccuid. Ingir bohkosa ja meinne, ahte ii jur juohke beaivve háliidivčče daid bohccuid oaidnit, go váibáhan dasage juo.

– Gal dat lea leamašan dakkár áigi, ahte álot lea galgan leat manname ja geahččame juohke bohcco, ahte oažžugo maidege, vai ii jáme dohko gárdái, lasiha Ingir mojunjálmmiin ja buriin mielain, vaikko garrasit leage šaddan dálvvi bargat.

Nuppe dáfus fas dat giđa suohttaseamos mearkkat, miesit, buktet dánge boazobargái fas movtta ja vehá dieđus fuola maid.

– Dát dat gal lea suohtas, go miesit oidnojit, go fal oažžule ráfin dat miesit, muhto go lohket nu ollu dat eallit leat, ja dat leatge akta “jännä” vuohon go álgá dat miessemearkun, de lea gelddolaš oaidnit galle miesi dat leat, jurddahala juo Ingir miessemearkun áiggiges.

Inkeri Siilasjoki ja aljut Kultimassa
Gulddámis biepmogárddis Ingiris ain moadde čearpmaha, mat gal eai vuolgge Ingira divššu vuolde, ovdal lasta šaddá, diehtá son muitalit

Ingir Siilasjoki biebmogárddis jorret ain čearpmahat ja bohtet juo geahčadit ahte gos dat biebmu lea. Ingir muitala ahte dat luovahaga eai vuolggege gárdde luhtte johttát ovdalgo lasta šaddá. Ja daid Ingir ferte de biebmat dassážii go juo vulge eret.

Boahttevuođa boazodoalu guvlui ii máhte ánssumedálja oažžu oba jurddahallatge.

– Jus dat dainna málliin manná dego dál lea mannan, de ii dat boazohoidu guhká gal leat, dat manná ihána “takapakkia”, maŋos guvlui, meinne Siilasjoki.

– Don šattat daid biebmat ja dasto dat eallit dolvot, ii das ovdán ii veháge, buorre jus bisso juobe veháge. Háliidivččen dieđusge ahte ii dárbbahivčče jur áigá álgit daid hoitát, meinne Ingir ahte livččii buorre.

Dálvvit leat goitge leamašan garrasat, nubat maiddái Ingira veahka lea šaddan váldit juo máŋggain jagiin bohccuid biebmogárdái. Dan bealis Ingira mielas gal lei ollu álkit áigi ovdalaš boazodoallu.

Inkeri Siilasjoki miesealddut
Moadde mieseálddu maid vel Ingira biebmogárddis, muhto lagabui álddut gal eai govvejeaddji gal luoitán Govva: Minna Näkkäläjärvi / Yle

– Ovdal lea leamašan nu buorre, ahte ii daid lea dárbbahan go čuoigat birra ja guođohit vehá, muhto dál don galggat measta juohke beaivve lehket fákteme, mot dat manná ja eallit nu erenomáš ollu, moaitá boazodili dál ja dán dihte ii oainne Ingir báljo boazodolliid boahttevuođa čuovgadin.

Ingir Siilasjokis eai leat báljo buorit rávvagatge nuorra olbmuide, mot birget boazoealáhusain.

– Lea oalle váttis birget, dat galgá nu ollu ruhta juo leat, mainna oasttát bensiinnaid ja “rehuid” (fuođđariid) ja dat ii leat leaika, meinne Ingir váikko juo vehá iešge bohkosa ja joatká.

– Dat dahká ihána geaffin du. Muhto de ferte duššibeare geahččalit jus háliida ja biepmuid ordnet daidda ahte birgejit, jus heajos jagit bohtet, rávve nuorra olbmuid Ingir.

Boazoparlameanttas maid somá finistit

Boazoparlameanttas lei somá Ingir Siilasjoki mielas fitnat, muhto vehá váillahii gal dan, go ii beassan humadit albma ládje olbmuiguin. Eahkesdoaluin lei beare garra jietna ja dallehan gal lea olbmuiguin váttis ságastit, Ingir boagusta.

– Livččen háliidan livččii eanet beassan deaiguin humadit, ahte boahtá dovdat vehá. Iihan dákkár olmmoš gii vuosttaš geardde manná, iihan dat dovddage báljo ovttage. Mun livččen galgan ovdal juo lehket doppe, vehá oahpástuvvat ja beassan humadit.

Ii Ingir gal meinne, ahte sus dasage livččii leamašan asttu gal leamašan; guhkit áigái báhcit Boazoparlamentii, sus goitge vel ruovttus bohccot.

– Gal mun háliidin gal hede vuolgit ruoktot oaidnit mot dat manná dáppe, bohkosa Ingir.

– Deainna mus hoahppu go galggan oažžut daid miesseáldduid doppe áiddis eret, nu ahte eai leat olles geasi, ferten deaid oažžut eret ovdal miessemearkumii vuolggán, muitala hoahppu sivvan Ingir.

Dan veardde goitge lei rievdan dilli ruovttus, ahte geassi lei ollen ja jieŋat suddan jávrris ja dat mearkkaša Ingir Siilasjokii ahte son beassá vel muhtin gaskkas guliidnai jávrris bivdit. Dat jus mii movttiida Ingira. Vaikko ollu leat vel barggut ánssumedálja oažžus ovddabealde, ovdal guollebivdui ja miessemearkumii beassá.

Biebmogárddi ja šilju ferte čorget maŋŋel guhkes dálvvi. Ingir Siilasjoki šuohkiha, ahte lea gal issoras bargu dat čorgen ja oažžut ráidnasin gárddi. Biebmobohccuid go hoitá dálvvi, de ná dálvvi maŋŋel lea ollu maid galgá čorget, vai de fas čuovvovašnai dálvvi sáhttá buorre ráinnas gárdái biebmobohccui váldit.

Kultiman tiellä 20170607
Gulddáma geainnu alde leat ain geaidnogalbbat váruheame bohccuin.

– Mun láven álot čorget, čakčat oainnátgo šaddá hui buorre suoidni dohko, oažžu láddjet dan, albmá fiinna suoidni, muitala Ingir mot son biebmogárddi suinniid sáhttá maid geavahit bohccuide biebmun.

Boraspiredilli maid fuolastuhttá Ingira ja jearahallama áigge Ingir máŋgga geardde namuha elliid, boraspiriid.

– Gal dat lea oalle vahát, dieđát dákkár olmmoš máhttá dasa addit árvvu, mii deaiguin bargá ja hoitá ja dieđát mot dat hárbmada dasto go manat miessemearkumii ja dat eai leat! Dat dohko gaskii báhcán, dieđe gosa. Muitala Ingir mot dat sutnje nu čuohcá, go meahcceeallit dolvot nu ollu misiid.

Čielga čovdosa ii dieđe Ingirge boraspiredillái muitalit ja guhkkin eret liiko daidda elliide.

– Die lea váttis, mun in dasa sáhtte dadjat maidege, go ii daidda oaččo maidege dahkat. Galggalii ohcat juogalágan lobiid ja sihtat vaikko daid hearráid boahtit geahččat vai dat oidnet. Gal miesseriebus leat máŋggat sorpmit, jurddahallá vel iežas, dálvvi biebman áldduid misiid birra, muhto sihkkarit maid olles boazoealáhusa misiid birra gulddánlaš Ingir Siilasjoki, dán jagáš boazodoalu ánssumedálja oažžu.

Guldal olles jearahallama

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Bivnnuhamosat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä