Sápmi

Suovvabombbat, bensiidna ja boares láttat čoagginlihtiin – berošmeahttunvuohta dagaha váralaš diliid bázahusfuolahusas davimus Sámis

roskia
Olbmot guđđet čoagginlihtiide ja bázahusabáikkiide dakkár bázahusaid, maid galggašii doalvut ávkebázahusstašuvdnii. Govva: Lapeco

Bázahusbiillavuoddji ávžžuha olbmuid sirret bázahusaid rávvagiid mielde.

Davimus Sámis olbmuid berošmeahttunvuohta dagaha váttisvuođaid ja váralaš diliid guovllu bázahusfuolahusfitnodahkii. Buohkat eai beroš rávvagiin, mo bázahusaid galggašii sirret ja gosa dihtolágan bázahusaid galggašii guođđit. Čoagginlihtiin leat gávdnon nu suovvabombbat go láttatge.

Anáris, Ohcejogas ja Soađegilis bázahusfuolahusa lágida gielddaid oamastan bázahusfuolahusfitnodat Lapeco.

Lapeco doaimmajođiheaddji Osmo Aikio lea fuolas dilis, mii fitnodaga doaibmaguovllus lea. Aikio muitala, mo ruska- ja ávkebázahusstašuvnnas lea buot ruovdebázahusaid gaskkas gávdnon fanasmohtora luovostáŋkka oktan bensiinnain. Jagis 2019 fas bávkkehii bázahusbiilla čárvenmašiinnas.

Maiddái dán jagi bázahusbiillain leamašan guokte várálaš dáhpáhusa, go váralaš ávdnasat leat buollán biilla čárvunmašiinnas.

Osmo Aikio
Bázahusfuolahusfitnodat Lapeco doaimmajođiheaddji Osmo Aikio lea fuolas dilis. Govva: Vesa Toppari / Yle

Vaikko stuorámus oassi áššehasain doibmetge rávvagiid mielde, de joavkkus leat dat geat eai beroš ja leat fuollameahttumat. Osmo Aikio mielde 90 proseantta bázahusbáikkiid geavaheddjiin ožžot giitosiid.

– Dasto leat dat logi proseantta áššehasain, mat eai beroš makkárge rávvagiin. Muhtimat buktet bázahusaid ja guđđet daid fal ruska- ja ávkebázahusstašuvnna olggobeallái.

– Leat maiddái dakkárat, geat divodit mašiinnaid, ja de buktet váralaš bázahusaid ja boaldámušaid bázahusbáikkiide ja bálkestit daid čoagginlihttái, Osmo Aikio.

roskat lapeco
Bázahusbiillavuoddji Tomi Karjalainen ferte leat várrugas, go gurregoahtá čoagginlihtiid. Govva: Vesa Toppari / Yle

Bázahusbiillavuoddji árgabeaivái gullet bávkkeheamit ja buollimat

Bázahusbiillavuoddjit šaddet olles áigge leat várrugas mielain jođus, go gurrejit čoagginlihtiid davimus Sámis. Lapeco bázahusbiillavuoddji Tomi Karjalainen lea vásihan nu bávkkeheami ja maiddái dan, ahte biila lea buollán. Leaba maiddái bázahusbáikkisge buollán. Sivvan lea olbmuid fuollameahttunvuohta.

– Dáppehan gávdno feara mii. Leat boares báhtterat, mohtorsihkkela ráđut, olju, bensiidna ja buot mii fal vejolaččat olbmuid áittiin gávdno, muitala Karjalainen.

– Maŋemuš vahkkuid siste lea bázahusbiilla maŋŋegeahči buollán váralaš ávdnasiid geažil, muhto lihkus mii leat basttán čáskadit buollima.

Tomi Karjalainen
Bázahusbiillavuoddji Tomi Karjalainen lea vásihan nu bávkkehemiid go buollimiidge iežas barggus. Govva: Vesa Toppari / Yle

Tomi Karjalainen oaivvilda, ahte juohke áidna váralaš dáhpáhus lea liigi. Son ii hálit čáskkadit buollimiid iige oaidnit eanet bávkkehemiid. Biilabáhtteriid ja eará váralaš ávdnasiid son ávžžuha doalvut ávkebázahusstašuvdnii.

– In dieđe leago dákkár heajos láhtten lassánan, muhto dat dáhpáhuvvá ja boahtá ain boahttevuođasge dáhpáhuvvat, jus ruskkaid sirren ii rievdda, Tomi Karjalainen einnosta.

Ekopiste roskat Ivalo
Ekočuoggát leat dan várás, ahte doppe beassá sirret ruovttudoalu bázahusaid. Govva: Vesa Toppari / Yle

Bázahusaid sirren gáibida viššalvuođa

Bázahusfuolahusa áššehasat leat oalle duđavaččat dáidda bálvalusaide maid ožžot. Bázahusaid sirren goit gáibida viššalvuođa ja muhtumin maiddái gillilvuođa.

Anárlaš Eija Ojanlatva guđii Avvilis finadettiin boaldindohkálaš bázahusaidis ja maiddái čoggon plastihkaid ekočoagginbáikái.

Eija Ojanlatva.
Eija Ojanlatva ii ádde dan, mo muhtimat guđđet bázahusaid čoagginlihtiid báldii. Govva: Jarmo Siivikko / Yle

– Dás vel sirren apteikadávviriid, boares dálkasiid ja dakkáriid, daid doalvvun iežas čoagginbáikái apteikii, muitala Ojanlatva.

Ojanlatva sirre bázahusaidis mielas ja lea bargan dan jo guhká. Earenomážit son giitala ođđa plastihkkačoagginbáikki. Ojanlatva ii ádde daid olbmuid, geat eai beroš sirret bázahusaid.

– In ipmir dan, ahte muhtimat buktet bázahusaid čoagginbáikái ja bálkestit daid fal šilljui, jus stuorra čoagginlihtit leat dievva, Ojanlatva šuohkiha.

Markku Jokela
Markku Jokela imaštallá, man olu plastihkka čoggo dábálaš árgabeaivvis. Govva: Vesa Toppari / Yle

Markku Jokela lea maid viššál čoaggit ja sirret plastihkaid. Plastihkkamearri, mii ruovttus čoggo, orru su mielas gosii beare stuoris.

– Badjel 60 proseantta bázahusain lea plastihkka. Lea buorre, ahte dan čogget ja rádjet. Dat dušše hárdá, ahte jus plastihkkačoagginlihtti lea dievva, de olbmot guđđet plastihkaid dasa olggobeallái eatnamii. Dasto lottit ja eará eallit háddjejit daid miehtá. Sáhtášii smiehttat, ahte bázahuslihtiid gurreše dávjjit, evttoha Markku Jokela.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä