Säämi |

Totkee: Maadâ-Aanaar päikkinoomâin šoddii imâšliih suomâkiel noomah kielâmonâttem tiet

Aanaar kuávlu päikkinoomâi eromâšvuotâ lii tot, et anarâšah láá jieijah jurgâlâm noomâid sämikielâst suomâkielân.

Video: Taarna Valtonen
Päikkinommâtotkee Taarna Valtonen muštâl maht Aanaar kuávlu päikkinoomah láá ereslágáneh ko ovdâmerkkân Iänuduv. Video: Sáárá Seipiharju / Yle

Taažâ peln Säämist láá lamaš huolâstum sämikielâlâš päikkinoomâi puátteevuođâst. Punnjum päikkinoomâi keežild tárukiel päikkinoomah iä muštâl siämmáid aašijd ko sämikielâlâš nommâ.

Päikkinommâtotkee Taarna Valtonen mielâst Suomâ peln Säämi päikkinoomâi ohtâvuođâst ij lah vuovâs sárnuđ punnjum-päikkinoomâin.

Valtonen muštâl, et Säämist noomah láá šoddâm távjá suomâkielân taggaar tiileest, et nuorâb kerdi lii oppâm päikkinoomâid puárásub suhâpuolvâin. Puáris ulmuuh láá val máttám sämikielâ, mutâ nuorâbeh iä. Nuuvt nuorâb kerdi lii talle kiävttám taid sämikielâg päikkinoomâid suomâkielâ sárnudijn.

– Toh iä lah punnjum, mut toh láá sämikielâg noomah maid sij láá oppâm já sij láá kevtiškuáttám taid suomâkielâ jienâdemvyevi mieldi. Lii-uv tot talle punnjum vâi lii-uv sämikielâg nommâ mii lii ettum eresnáálá? Ton tááhust lii kenski puástud ettâđ punnjum já tast lii meid nuuvt negatiivlâš tobdo, et kenski ton sääni puávtáččij jo hilgođ, arvâl Valtonen.

nuárjuluohtâ
Nuárjuluohtâ lii šiev ovdâmerkkâ Aanaar kuávlu päikkinoomâi eromâšvuođâst: tot lii säänist sáánán jurgâlum sämikielâst suomâkielân. Govva: Sáárá Seipiharju / Yle

Päikkinoomâin láá ennuv páiháliih iäruh. Ovdâmerkkân Maadâ-Anarist, eromâšávt Avveel kuávlust, láá ennuv noomah, moin láá ovdil kiävttám taan nomâttâs punnjum, ađai iä lah jurgâlum noomah, muštâl Valtonen.

– Mutâ eres kuávluin Anarist, kost lii lamaš ellee anarâškielâ, te tobbeen toh noomah láá jurgâlum suomâkielân ovdâmerkkân káártái várás. Toh láá aaibâs šiev jurgâlusah taan sämikielâg noomâst, iätá Valtonen.

Valtonen lii uáli vises, et eidu anarâšah láá jieijah jurgâlâm päikkinoomâid.

– Mun jieš lam tulkkum taam nuuvt, et anarâšah láá jurgâlâm noomâid talle ko lii lamaš tárbu uážžuđ suomâkielâg noomâ, já sij láá tiäđust-uv máttám taid olmânáál jurgâliđ. Kii immâšijd taid ličij máttám jurgâliđ olmânáál suomâkielân, iärráseh ko tom kuávlu sämmiliih?

Totkee imâštâl Aanaar já Ucjuuv kielâlii rääji

Taarna Valtonen mield Ucjuuvâst vuot láá lamaš nuuvt uccáá suomâkielâg ulmuuh, et ij lah lamaš ollágin tárbu jurgâliđ noomâid suomâkielân. Päikkinommâtotkee lii ennuv smiettâm já imâštâllâm-uv tom, mondiet Ucjuuvâst iä lah noomah masa ollágin suomâkielân, iä ubâ káártást nuuvtgo Aanaar pelni.

– Ko kiäččá káártást Ucjuuv já Aanaar rääji peht, te tobbeen uáiná, et Aanaar peln rääji puoh päikkinoomah láá anarâš- já suomâkielân já Ucjuuv peln rääji toh láá tuše pajekielân. Mii immâšijd toos lii lamaš suijân, et mist lii tággáár haldâttâsrääji, et ton nube pelni iä lah suomâkielâg noomah ollágin veik kielâtile lii suullân siämmáálágán? Imâštâl Valtonen.

Valtonen osko, et 1900-lovo aalgâst kárttárähtei anarâš išepargeeh láá jurgâlâm päikkinoomâid káártái várás, mut pajesämmilâš išepargeeh iä. Taat lii suu teoria, ige taan muddoost lah val eenâb tiätu ääšist, mut motomeh eennâmmittedeijei čalluuh oroh tuárjumin tággáár jurduu.

– Já tom mađe lii tiätu, et anarâšâin lii tot vyehi, et toh láá nuuvt pyereh já ustevliih ulmuuh, et láá ain irâttâm sárnuđ tom kielâ mon tot sárnumskippáár-uv máttá. Kárttárähteeriäpu ij máttám anarâškielâ, te toos talle ferttee jurgâliđ taid päikkinoomâid.

Kuldâl maid päikkinommâtotkee Taarna Valtonen muštâl Aanaar kuávlu päikkinoomâin. Mondiet eidu Anarist láá jurgâlâm päikkinoomâid sämikielâst suomâkielân? Jietna: Sáárá Seipiharju / Yle

Tääbbin kuulah lase Anarâš saavâid.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä