Sápmi

Turisttat leat bilidan Piälppáájávrri boares meahccegirku seinniid čállosiiguin ja sárgosiiguin – dili geahččalit divvut oahpistanšilttaiguin

Video: Pielpan töherrykset
Turisttaid luottat leat eanet ja eanet dihttogoahtán girku seinniin. Video: Anneli Lappalainen / Yle, Sáárá Seipiharju / Yle

Anárlaš Tiina Sanila-Aikio lea sakka fuolas Piälppáájávrri meahccegirku dálá dilis, go gallededdjiid mearri lea lassánan maŋimuš jagiid áigge nu, ahte dat hehtte historjjálaš girku ja dan birrasa. Sámemusea Siida lea dál ordnemin girkui šilttaid.

Jagis 1760 huksejuvvon Piälppáájávrri meahccegirku seinniide leat čállán nammabustávaid ja sárgon árvalusa mielde vuosttas háve juo 1700-loahpas. Dán áigge girku lea vánddardeddjiid miela mielde ja dat leage hui bivnnut báiki Anára lahka. Dat lea buktán váttisvuođaid, go dološ sárgosiid sisa ihtet olles áigge ođđa sárgosat ja čállosat.

Mannan gease áinnas dihttogođii eanet turisttaid mearri girkus ja girku seinniin. Sáhkáhis leat eanemus nammabustávat ja teavsttat. Girku beaŋkkat eai leat seilon čállosiin iige girku loktage. Girku duohken lea vuorkálatnja ja dan seainnit leat maid bilistuvvon nammačállosiiguin ja teavsttaiguin.

Pielpajärven kirkon sakastissa nimikirjoituksia, Inari
Piälppáájávrri sáhkáhii leat ihtán nammačállosat maid 2020-logus. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Nammabustávat ja sárgosat eai leat goittotge ođđa ášši Piälppáájávrri girkus, muhto go okta dahká nu, de earátge dahket maŋis. Maiddái Sámemusea Siiddas leat fuomášan ođđa sárgosiid girku seainnis nu, ahte dat leat measta juohke sajes dál.

– Dát lea váidalahtti, ahte olbmot leat čállán iežaset namaid dahje eará áššiid girku seinniide. Girkui leat boahtán ođđa namat ja teavsttat. Dat lea gal morašlaš dilli dál, dadjá Sámemusea Siidda sadjásaš hoavda Eija Ojanlatva.

Ballun lea ahte dološ kulturmuitu billašuvvá

Servvodatberošteaddji Tiina Sanila-Aikio ássá Čoarvenjárggas Anáris, áibbas Piälppáájávrái johtti bálgá guoras. Son galledage girkus unnimustá moddii jagis. Sanila-Aikio lea jagiid áigge oaidnán turisttaid meari lassáneami, go vuoddjá beaivválaččat parkerenbáikki meattá.

Maiddái Sanila-Aikio lea fuobmán dan, ahte girkui lea ihttigoahtán nammabustávat ja dearvvuođat iešguđetge riikkain.

– Mu mielas lea issoras, ahte olbmot diekkár báikái bohtet sárgut iežaset nammabustávaid. Iigo biellut čuoja gostige, ahte leago diekkár áibba lobálaš dahje ok. Dathan ii leat šat seamma, juos dan manná rievdadit.

Pielpajärven kirkko, Inari
Piälppáájávrri meahccegirku lea huksejuvvon 1760. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Sanila-Aikio lea muhtimin vásihan, ahte girku uvssat ja verrát leat rabas. Lássaluŋkkát, mat suddjejit girku lásaid, leat maid duollet dálle vajálduvvan rabas.

– Mun lean oalle fuolas, go dat lea nu erenomáš čáppa ja fiinnis, ahte mii dáhpáhuvvá dakkár kulturárbái, dadjá Sanila-Aikio.

Olmmošmearis leat báhcán earáge luottat. Girku lusa johttá buoremusat juoba vihtta bálgá bálddalagaid. Sanila-Aikio gohčodage dan bálgáid "highwayn".

Eija Ojanlatva Sámemusea Siiddas lea maid fuolas girkui doalvu bálgás, go dat lea viidánan. Sus lea ballun, ahte girkogiettis oidnogohtet dološ muittut, go dohko bohtet ođđa bálgát ja ná eana gollá turisttaid geažil.

– Doppe sáhttet boahtit ođđa arkeologalaš dávvirat oidnosii ja girkogieddi lea maiddái dološ muitoguovlu, muitala Ojanlatva.

Eija Ojanlatva, vs. museonjohtaja, Saamenmuseo Siida
Sámemusea sadjásaš hoavda Eija Ojanlatva. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Gádjotgo oahpistanšilttat girku?

Tiina Sanila-Aikio válddii oktavuođa Anára searvegoddái, Sámemusea Siidii ja Sámediggái Piälppáájávrri girku dilis. Dát lágádusat válde su fuola duođas.

Anára searvegoddi ovttas Sámemusea Siiddain, Meahciráđđehusa luonddubálvalusain ja Lappi EJB-guovddážiin leat ráđđádallan das, mo galggašii meannudit dán boares girku, kulturárbbi dilis.

Ojanlatva atná dán vuoro dehálamosin oahpistit olbmuid láhttet Piälppáájávrri girkus ja dán birrasis. Dáid beivviid áigge girkui heaŋgugohtet šilttaid das, mo doppe berre láhttet. Sii leat juo ráhkadan dávvaliid, mat dolvojuvvojit girku sisa.

– Dehálamos ášši lea doalvut dohko oahpistantávvaliid dálvvi várás. Mo doppe boahtá ja oažžu láhttet, ii oaččo čállit seinniide iige guođđet mearkkaid olláge.

Tiina Sanila-Aikio eahpida dan, ahte leago oahpistanšilttat doarvái girku seailluheapmái boahttevaš buolvvaide. Su mielas okta vuohki livččiige máhccat dasa, ahte girkus livččii vuostáiváldimin oahpisteaddji nu mo geassit lávejit. Dalle girku seillošii sárgosiin ja earáge fuollameahttunvuođain.

– Dasa ferte ohcat dakkár čovdosa, mii seailluha girku čuovvovaš buolvvaide. Mun goit háliidan, ahte mu mánáid mánáid mánát fitnet doppe nugo munge lean beassan, dadjá Sanila-Aikio.

Ojanlatva muitala, ahte sii áigot čuovvut, mo mátkkálaččat ja vánddardeaddjit láhttejit dás ovddos guvlui, ja juos rávvagat eai doaimma, de maŋimuš molssaeaktun leat steŋget girku.

"Juos lea bassi báiki, de gálgá gudnejahttit ja láhttet dan mielde"

Juos háliida guođđit iežas gálledeamis dan historjjálaš girkui juoga, de Ojanlatva ávžžuhage deavdilit guossegirjji. Guossegirji gávdno smávva dáložis girku lahka. Doppe sáhttá seammás bosihit ja borastit nisttiid maid.

Ojanlatva rámida lágádusaid ovttasbarggu Piälppáájávrri girku dilis. Son máinnaša, ahte dat lea baicce kulturárbi, váldegottálaččat mearkkašahtti kulturbiras, dološ muitoguovlu ja doppe leat maiddái suodjaluvvon šattut maiddái.

Pielpajärven kirkon kenttä, Inari
Piälppáájávrri girkogieddi lea maid dološ muitoguovlu. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

– Dat lea áidna ja boarrásamos girku Sámis, mii lea seilon nu bures. Dat lea maiddái anáraččaid boares dálvesiidabáiki. Girkogiettis leat dállo- ja goahtesajit. Báikkis lea nu stuorra kulturárvu.

Ojanlatva háliida muittuhit, mo berre Piälppáájávrri girkus ja birrasis láhttet.

– Galgá láhttet nu, go don livččet girkus. Juos lea bassi báiki, de gálgá gudnejahttit ja láhttet dan mielde.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä