Sää´mjânnam |

Tuʹtǩǩummuš: Nuäʹđ teäʹdde õinn sääʹmǩiõl serddmõõžžâst – Taarbšet jeänab õhttsaž mainstummuž ǩiõllsââʹjest

Õhttõõzz da pirrõõzz tuärjj lij pukin vääžnjumuž äʹšš ǩiõllpiezzjid da ǩiõllpieʹzzi piârjid, čuäʹjat võõrâs pro gradu -tuʹtǩǩummuž nuõrttsaaʹmi ǩiõllpieʹzzin.

Terhi Harju poikansa Kiureli Harjun kanssa lähdössä kielipesään.
Terhi Harju jååʹttmen suu päärnain Ǩiurrlin ǩiõllpeässa. Govva: Terhi Harju

Keväjääuʹrneǩ Terhi Harju lij vuõssmõs čõõuč ääiʹj viikkâm suu pääʹrn Ǩiurrâl ǩiõllpeässa.

– Miʹjjid lij vääžnai, što son peäss kuullâd sääʹmǩiõl peiʹvvhåiddpääiʹǩest seämmanalla ko dååma še. Mon leäm jiõčč suʹnne mainstam aivv siõmest ääʹljeeʹl da ââʹn ko leäm puättam tuõʹjju, de muʹnne lij vääžnai, što son peäss kuullâd ǩiõl juõʹǩǩ peiʹvv, särnn Terhi Harju.

Harju ij jiõčč piâssâm päʹrnnpooddstes mättjed sääʹmǩiõl. Son vuäǯǯai muäʹdd čiâss nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõõzz Njeäʹllem škooulâst da mättʼtõõđi ǩiõl vuõrâsooumžen.

Teʹl ko son kuuli, što vuârdd vuõssmõs päärna, son tuʹmmji, što äigg mainsted päärnže pâi säämas. Nuʹt son lij tän rajja še tuejjääm.

– Jiõm leäkku jiõčč vuäittam mättjed tõn jieʹnnǩiõllân. Leäm tõn mâʹŋŋlest mättjam. Ko leäm jiânnai jiõčč mättʼtõõllâm da silttääm nuʹt puârast, što vuäitam suʹnne mainsted säämas, de teâđast mon haaʹlääm suʹnne seʹrdded tõn õõudårra, mušttal Harju.

Tuʹtǩǩummuš sääʹmǩiõllpieʹzzin: “Vaiʹǧǧes ääʹšš säʹmmlai historiast kuâsttje õinn sääʹmǩiõl serddmõõžžâst”

Tiina-Maaria Laihi Heʹlssen universiteettâst jieʹli tobdstõõttmen suu pro gradu -tuʹtǩǩummuž vääras nuõrttsäʹmmlai ǩiõllpeäʹsstuåimid Aanrest. Suu võõrâs tuʹtǩǩummuš čuäʹjat, što håʹt päärna peäʹsse ǩiõllpieʹzzest jieʹlled  sääʹmkulttuur seʹst, feʹrttai siʹjjid leeʹd še jeeʹres vueʹjj, koin jeällted sääʹmǩiõl. 

Tiina Maaria-Laihi
Tiina-Maaria Laihi Heʹlssen universiteettâst ǩeerjti suu pro gradu -tuâj nuõrttsäʹmmlai ǩiõllpeäʹsstuåimi pirr.

Laihi pro gradu-tuʹtǩǩummuž mieʹldd fiʹttjõõzz sääʹmǩiõl da -kulttuur vuâstta vaikkte õinn tõõzz, mäʹhtt saaʹmi õhttsažkåʹdd oudd tuärjjõõzz.

– Õhttõõzz da pirrõõzz tuärjj lij pukin vääžnjumuš äʹšš ǩiõllpieʹzzjid da ǩiõllpieʹzzi piârrjid. Tõʹst lij jiânnai miârkktõs, što õhttsažkååʹddest vuäǯǯ nok tuärj ǩiõllpeässa nåkkam resuursin, mõõk riʹjttje tõõzz, što ǩiõllpieʹzz tuåim juättkje, mušttal Laihi suu tuʹtǩǩummuž pirr.  

Tõt, mäʹhtt sääʹmpuärraz lie čõnnõõttâm sääʹmǩiõl mättjummša nuʹt, što sij mättʼtââlče ǩiõl ouddâl, ko päärna mâʹnne ǩiõllpeässa leʹbe škooula. Tõt viiǥǥče ooudâs tõn, što sääʹmǩiõlâst šâdd dåmmǩiõll.

– Tiina-Maaria Laihi

Laihi tuʹtǩǩummšest puätt ouʹdde še säʹmmlai määŋgpooddlaž historia. Ouddmiârkkân škooulääiʹj ǩiõččlâʹsttmõõžž da päkkserddmõš vääini mâŋŋa vaikkte õinn ânnʼjõž ǩiõlljeälltemtuåimid. 

– Tõt puõđi muʹnne õõltõssân, što mõõn jiânnai tõk historiast šõddâm vaiʹǧǧes ääʹšš kuâsttje õinn sääʹmǩiõl serddmõõžžâst. Toʹben lie čårstemǩiõččlâʹsttmõõžž da jeeʹresnallšem histoorlaž määin, kook lie vaikktam tõõzz, mõʹnt ǩiõl iʹlla mättjum nuõrab puõlvvõõǥǥid särnn Laihi. 

Säʹmmlai ǩiõččlâʹsttam čårstummuž da stigma kuâsttje ouddmiârkkân tõʹst, što ǩiõl da kulttuur jeälltummuš vuäitt leeʹd vaiggâd, ǩeeʹrjat Laihi tuʹtǩǩummšest.

– Nuõrttsäʹmmlain lie täk päkkserddmõõžž da aazztummuš sääʹmvoudda pohttam nåkkam sosiaalʼlaž vaiggâdvuõđid da tõk vaikkte tõõzz, mäʹhtt oummu siõhttlâʹtte sääʹmǩiõʹlle da -kulttuuʹre, mušttal Laihi.

Vuäitt leeʹd vaiggâd väʹldded ǩiõl mååust vuõrâsooumžen fiʹttjõõzzi diõtt

Laihi tuʹtǩǩummuž mieʹldd õhtt konkreettlaž ouddmiârkk lij tõt, što säʹmmlai kõõskâst lie oummu, ǩeäk jie leäkku mättjam ǩiõl leʹbe jeäʹla mõõn-ne määin diõtt vuäittam ââʹnned sijji ǩiõl.

Suu tuʹtǩǩummšest puätt ouʹdde, što nuõrttsäʹmmlai status sääʹmõhttsažkååʹddest lij vaikktam tõõzz, što säʹmmla jie leäkku haaʹlääm seʹrdded ǩiõl õõudårra sij päärnaid. Laihi tuʹtǩǩummšest ǩeeʹrjtet, što måtam oummu juʹrdde što siʹjji nueʹđđ  serdd päärnže ǩiõl mieʹldd. 

Ââʹn lie jiânnai ǩiõlteʹmes sokkpuõlv.

– Pirjo Lotvonen

– Muu tuʹtǩǩummuž poʹhtte ouʹdde tõn, što mâiʹd-ne lij šõddâm nuõrttsäʹmmlaid siʹjji historiast, mii lij vaikktam tõõzz, što lij nåkkam ǩiõlteʹmes puõlvvõk. Ânnʼjõžääiʹjest täʹst mušttal tõt, mõõn peäglva ǩiõllpieʹzz lie, mušttal Laihi.

Tuʹtǩǩummšest Laihi lij verddõõllâm nuõrttsääʹmǩiõl sââʹj še aanrõšǩiõl jeälltummša. Son hoʹhssji tuʹtǩǩummšest, što nuõrttsäʹmmlaž piârrjin lie leämmaž jeänab vaiggâdvuõđ väʹldded sääʹmǩiõl dommǩiõllân, håʹt päärna lie ǩiõllpieʹzzest.

– Tõt, mäʹhtt sääʹmpuärraz lie čõnnõõttâm sääʹmǩiõl mättjummša nuʹt, što sij mättʼtââlče tõn ǩiõl ouddâl ko päärna mâʹnne ǩiõllpeässa leʹbe škooula. Tõt viiǥǥče ooudâs tõn, što sääʹmǩiõlâst šâdd dåmmǩiõll. Nuõrttsääʹmǩiõlâst iʹlla šõddâm näkkam nuʹt mâʹte jeeʹres ǩiõlin lie. Tõt lij õhtt ouddmiârkk, što nuõrttsäʹmmlain iʹlla nuʹt hiâlbb väʹldded tõn ǩiõl mååušt vuõrâsooumžen, mušttal Laihi.

Jos ij leʹčči ǩiõllpieʹss, leʹčče nuõrttsäʹmmla õhttu siʹjji ǩiõlin

Âʹvvel nuõrttsääʹm ǩiõllpieʹzzest Peʹssrest lie ââʹn õhttsa kutt päärna. Peʹsser -ǩiõllpieʹzz hoiʹddjeei Pirjo Lotvonen mieʹldd ääiʹj lie mottjam jiânnai, ko õinn nuõrab nuõrttsäʹmmla haaʹlee siʹjji päärnaid sääʹmǩiõllsaž pirrõõzz. 

Muʹnne leäʹt mainstum nuʹt, što õõlǥči mainsted tõn ǩiõl, mõõn jiõčč lij mättjam päärnžen

– Terhi Harju, jeäʹnn

Kuuitâǥ tän ääiʹjest lie jiânnai ǩiõlteʹmes puõlvvõõǥǥ.

– Kâʹl tõt lij nåkkam äʹšš, što tät lij pueʹttäm tääʹzz tän räjja. Teâttlõs ââʹn nuʹt, što puärraz meeʹst lie nuõr, ǩeäk jie nuʹt tieʹđ puk tärkka muʹvddem jieʹllem lij leämmaž. Ââʹn lie jiânnai ǩiõlteʹmes sokkpuõlv, mušttal Lotvonen.

Pe´sser kielipesän hoitaja Pirjo Lotvonen.
Âʹvvel nuõrttsääʹm ǩiõllpieʹzz Peʹsser jååʹđteei Pirjo Lotvonen. Govva: Sara Wesslin / Yle

Lotvonen mušttal, mäʹhtt ääiʹj lie mottjam tõʹst, ko Âʹvvel ǩiõllpieʹzz ääʹveeš miâlǥǥâd 10 eeʹjj mââiårra.

Teʹl oummu jie haaʹlääm seʹrdded seämma nuäʹđ päärnaid, ko mâiʹd jiõčč lie ǩiõččlâʹsttam.

– Mušttam eeʹjj 2008 meeʹst leʹjje jiânnai saǥstõõllmõõžž, što sij puärrsid lie škooulâst ǩeusääm nuʹt jiânnai, što ij haalääm siʹjjid mättjed säämas. Teʹl võl leʹjje nåkkâm saǥstõõllmõõžž, särnn Lotvonen.

Kielipesän lapsia syyskuussa 2017.
Ǩiõllpieʹss Peʹssrest lie ââʹn õhttsa kutt päärna. Snimldõõǥǥâst Pirita da Mila. Lotvonen Pirjo ââʹsǩest Ǩiurrâl Harju. Govva: Sara Wesslin / Yle

Ânnʼjõz puõlvvõʹǩǩe iʹlla historia seämmanalla vaikktam ko siʹjji puärrsid. Ǩiõllpieʹss oudd määŋgid piârrjid vuäittmõõžž väʹldded nuõrttsääʹmǩiõl mååust siʹjji arggpeeiʹvid, håʹt ǩiõl ij leʹčči-i dommǩiõll.

– Täk puärraz lie nuõr. Sij haaʹlee jeänab tõn, ko sij ääiʹj jeäʹla ǩiõllpieʹzz da ââʹn puärraz haaʹlee sääʹmǩiõl päärnaid tõn diõtt, ko sij jiõčč jie mättjam - da sij jieʹnn da eeʹjj jie mättjam.

“Jiõm mon jiõčč leäkku tõn vaʹlljjääm što jiõm mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân”

Peʹsser ǩiõllpieʹzz Pirjo Lotvonen da jeäʹnn Terhi Harju lie seämma miõlin tõʹst, što nuõrttsäʹmmlain õõlǥči leeʹd nåkkam vuäittmõš mainsted õõutsââʹjest näkkam aaʹšši pirr, kook vaikkte ǩiõllvalljummša da arggpeeiʹv ǩiõʹlle.

Harju miõlâst õõlǥči leeʹd nåkkam säiʹmmõs, koʹst mainsted jeeʹres puärrsivuiʹm sääʹmǩiõl sââʹj pirr da tõi arggpeeiʹv vaiggâdvuõđi pirr.

– Haaʹlečem kâʹl jeänab nåkkam sââʹj, koʹst jeänab vuäittči norrõõttâd da nuõrab oummu piâzzče mieʹldd. Da še täk ǩeäk jie silttee säämas. Tõt leʹčči pukid vääžnai, mušttal Harju.

Terhi Harju
Kuuitâǥ haaʹlääm mainsted sääʹmǩiõl muu päärnže, ko jiõm mon jiõčč leäkku tõn vaʹlljjääm što jiõm mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân, särnn Terhi Harju. Govva: Mikkal Morottaja / Yle

Terhi veâl särnn, što leʹčči vääžnai piâssâd mainsted tõn pirr, mõõn ǩiõl piârr vaʹlljad dommǩiõllân. Suʹnne lie särnnam, što son õõlǥči mainsted päärnže pâi jiijjâs jieʹnnǩiõl.

– Muʹnne leäʹt ouddmiârkkân mainstum nuʹt, što õõlǥči mainsted tõn ǩiõl, mõõn jiõčč lij mättjam päärnžen. Muʹst tõt lij lääʹddǩiõl, koon vuõššân leäm mättjam, leâša kuuitâǥ haaʹlääm mainsted sääʹmǩiõl muu päärnže, ko jiõm mon jiõčč leäkku tõn vaʹlljjääm što jiõm leäkku mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllân, särnn Harju.

Varrasamosat: Sää´mjânnam

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä