Koe uusi yle.fi
Sää´mjânnam |

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad Fofonooff da Sanila vaiddlõõzzid vaaldšemvuõiggsa

Saaʹmi ouddooumažvaali 2017 vaal-luʹvddkåʹdd ǩeeʹrjat sij vaʹsttõõzzâst vaaldšemvuõiggsa, što obb vaalproseʹss lij leämmaž luʹvddkåʹddniiʹǩǩid loʹsses proseʹss.

Kolttalaki
Govva: Mikkal Morottaja / Yle

Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiǥâs lij õinn ǩiõttʼtõõllmen saaʹmi ouddoummuvaalin 2017 tuejjuum vaiddlõõzzid.

Tanja Sanila da Sergei Kp. Fofonoff kuâđđje vaiddlõõzzid vaaldšemvuõiggsa saaʹmi ouddooumažvaali vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõõǥǥâst piijjâd Veikko Feodorooff saaʹmi ouddooumžen 2018-2020.

Vaal-luʹvddkåʹdd lij ouddam vaʹsttõõzz vaiddlõõzzid skamm-mannu 10. peeiʹv 2017 da vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad vaiddlõõzzin renstum näggtõõzzid.

Yle Sääʹmjânnam lij še vuäǯǯam täi äʹššǩiiʹrjid Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsest.

1. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd lij mõõnnâm pâʹjjel sij tuåimmvääʹld, ko lij tuʹmmjam riâššâd ǩiõllteeʹst

Sanila da Fofonoff renste vaiddlõõzzineez, što ko vaal-luʹvddkåʹdd lij 1.9.2017 vuâđđääm ärvvtõõllâmjoouk, tuejjääm ǩiõllsilttõõzz teʹsttjummuž da mâʹŋŋlest vuâđđõõttâm tuʹmmstõõǥǥâz ärvvtõõllâmjoouk puåđõʹsse, lij vaal-luʹvddkåʹdd mõõnnâm pâʹjjel siʹjji tuåimmvääʹld da tuåimmâm lääʹjj vuâstta.

Vaal-luʹvddkåʹdd lij vaʹsttääm Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa uvddum vaʹsttõõzzâst, što ǩiõllsilttõõzz kuõskki âânteʹmvuõđ leʹčči õlggâm ǩiõttʼtõõllâd saaʹmi siidsåbbrin ouddâl eeʹjj 2017 vaalid. Siidsåbbar lie nuõrttsäʹmmlai ââʹlmõs tuåimmorgaan, koin näkkam aaʹššid âlgg liʹnnjeed, mošttat vaal-luʹvddkåʹdd.

– Vaal-luʹvddkååʹdd fiʹttjõõzz mieʹldd ouddoummu ǩiõllsilttõs lij ǩeeʹrjtum sääʹmläkka juʹn tõʹnt, ko siidsåbbar lie ǩiõččâm tõn sami miârkteei äʹššen, jie-ǥa siidsåbbar leäkku mottjam tän ääʹšš mâʹŋŋlest, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttõõzzâst.

Vaʹsttõõzzâst mušttlet, što ääʹšš lie ǩiččlõõttâm vuäǯǯad saaʹmi siidsåbbri ǩiõttʼtõõllma eeʹjjest 2016, leâša Njauddâm vuuʹd siidsååbbar siiʹrdi ääʹšš nuõrttsäʹmmlai pueʹrrvââjjmõšhaʹŋǩǩõõzz tuâjj-jouʹǩǩe.

Vaal-luʹvddkåʹdd ij vueiʹn, što leʹčči mõõnnâm pâʹjjel siʹjji tuåimmvääʹld, koon siʹjjid lie meäʹrtõõllâm sääʹmlääʹjjest. Luʹvddkåʹdd vuäinn, što sij lie tuåimmâm vaali õhttvuõđâst lääʹjj mieʹldd.

2. Näggtõs: Ǩii tuâtt võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ?

Fofonoff da Sanila mušttle suännai vaiddlõõzzin, što vitt vaʹlljeeioummu nâânee võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ. Sanila vaiddlõõzz mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd leʹčči õlggâm priimmâd võboršeʹǩǩen oummu, ǩii lij ǩiõllsilttõõzz vuâđald vaalââʹntemvuõđlaž. Fofonoff da Sanila kuuitâǥ ǩeeʹrjte še, što vaal-luʹvddkådda kooll võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ taʹrǩǩummuš.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad, što vaalââʹntemvuõđ taʹrǩǩummuš ij leäkku vaʹlljeeioummui leʹbe võboršiiʹǩǩi tuâjj, peʹce vaal-luʹvddkååʹdd tuâjj. Ǩiõllsilttõõzz seʹlvvtummuž kooll luʹvddkååʹdd tuõjju da tõʹnt lij vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmjõõzzâst tõt, što mäʹhtt sij seʹlvte võboršiiʹǩǩi ǩiõllsilttõõzz.

– Vaalââʹntemvuõđ taʹrǩǩummuž täävtõssân leäi taʹrǩǩeed võboršiiʹǩǩi ǩiõllsilttõõzz õõutnalla nuʹt, što taʹrǩǩummuš ij piij võboršiiʹǩǩid jeeʹresärvvsaž sõõʹjid. Vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõk ǩiõllteeʹstest ij leämmaž mååžnteʹm (lä. kohtuuton), ko võboršiiʹǩǩid lie ouddam vuäittmõõžž kuõʹhttešt vuässõõttâd ǩiõlltestta da še vuäittmõõžž suåppâd måtam jeeʹres ääiʹj ǩiõllsilttõõzz ärvvtõõllâm vääras.

3. Näggtõs: Ǩiõl ärvvtõõllâmjoouk âânnmõš lij lääʹjj vuâstta

Fofonoff da Sanila ǩeeʹrjte vaiddlõõzzineez, što suäna lie ǩeâlddõõttâm vuässõõttmest ǩiõlltestta tõʹnt, ko suäna ǩiõʹčče, što teeʹst riâššmõš lij lääʹjj vuâstta. Vaiddleejai miõlâst võboršiiʹǩǩi piijjmõš ij vueiʹt vuâđđõõvvâd ǩiõllteeʹst puåđõʹsse. Fofonooff miõlâst ǩiõllteʹstt piijči võboršiiʹǩǩid jeeʹres ärvvsaž sâjja.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad näggtõʹsse, što sij jie vuäǯǯam njäälmlaž leʹbe ǩeerjlaž ǩeâlddõõttmõõžž Fofonooffâst leʹbe Sanilast, što suäna vueiʹnne ǩiõllteeʹst lääʹjjvuâsttsiʹžžen. Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal vaʹsttõõzzâst še, što Fofonoff ij mušttlam vaal-luʹvddkådda, što suu miõlâst ǩiõllteʹstt piijči võboršiiʹǩǩid jeeʹresärvvsaž sâjja.

Sergei Kp Fofonoff, Tanja Sanila
Sergei Kp. Fofonoff da Tanja Sanila. Govva: Sara Wesslin / Yle

4. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd ij vueiʹt meäʹrtõõllâd ouddoummu ǩiõllsilttõõzz veeidasvuõđ

Sanila da Fofonoff lie vaiddlõõzzineez ǩeeʹrjtam, što vaal-luʹvddkåʹdd ij vueiʹt meäʹrtõõllâd võboršiiʹǩǩin kaiʹbbjum ǩiõllsilttõõzz, ko ânnʼjõž lääʹǩǩ ij mušttâl tõn pirr. Vaiddleejai miõlâst vaal-luʹvddkååʹddest iʹlla vuõiggâdvuõtt heelǥeed võboršeeʹǩǩ tõʹnt, ko võboršeeʹǩǩ ǩiõllsilttõs lij vännai.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad, što sij jie leäkku heelǥääm ni ǩeän ǩiõllsilttõõzz vuâđald, peʹce tõʹnt ko võboršeeʹǩǩ jie leäkku vuässõõttâm ǩiõllsilttõõzz ärvvtõõllma. Ǩiõllteeʹst täävtõssân leäi tuõttâd võboršiiʹǩǩi nuõrttsääʹmǩiõl silttõõzz.

– Vaal-luʹvddkåʹdd iʹlla še meäʹrtõõllâm ǩiõllsilttõõzz veeidasvuõđ. Ärvvtõõllâmjoouk mieʹrren leäi mainsted võboršiiʹǩǩivuiʹm vuäʹnkânji da tõn saaǥǥstõõllmõõžž ääiʹj vuäitt särnnad, što fiʹttai-a võboršeǩ sääʹmǩiõl, vaʹsttad-a son säämas taarb mieʹldd da maainast-a son sääʹmǩiõl.

Vaal-luʹvddkåʹdd še mušttal vaʹsttõõzzâst, što ärvvtõõllâmjoouk mieʹrren leäi raportâʹstted ǩeerjlânji, što måkkam aiccmõõžž seeʹst leʹjje teeʹst ääiʹj. Täi rapoorti mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd leʹčči tuʹmmjam, što lij-a võboršeǩ vaalââʹntemvuõđlaž.

5. Näggtõs: Ǩiõllsilttõõzz vuäitt tuõttâd pâi veerǥlaž ǩiõlltuʹtǩǩõõzzin

Sanila reenast vaiddlõõzzâst, što vaal-luʹvddkåʹdd âlgg väʹldded lokku, što sääʹmǩiõl silttõõzz ij vueiʹt čuäʹjted jeeʹresnalla ko veerǥlaž ǩiõlltuʹtǩǩõõzzin.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad, što tän ääiʹj nuõrttsääʹmǩiõl silttõõzz vuäitt čuäʹjted määŋgnalla, mâʹte pâʹjjmättʼtõõttiteeʹstin, sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz 40 mättjemneäʹttel kuursin da Oulu universiteeʹtt vuâđđ- da aaunâsmättjummšin Giellagas-instituuttâst.

Tõn lââʹssen luʹvddkåʹdd mušttal, što sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl konttrest vuäitt tättad tuõđštõõzzid aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl silttõõzzâst.

6. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd tuʹmmji ǩiõllteeʹstest jeäskka võboršiiʹǩǩi piijjmõõžž mâŋŋa

Sanila vaiddlõõzzâst vaal-luʹvddkåʹdd ij tuʹmmjam ǩiõllsilttõõzz taʹrǩǩummšest ko jeäskka võboršeǩpiijjmõõžž mâŋŋa da tõn mâŋŋa, ko Sanila leäi pijjum võboršeʹǩǩen. Sanila vaiddlõõzz mieʹldd teʹl vaal-luʹvddkååʹdd täävtõõzz ärvvtõõllâmjoouk vuâđđummšest lie pannčiõlǥâs.

Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal vasttõõzzâst, što sij lie mieʹrrääm ärvvtõõllâmjoouk vuâđđeem pirr juʹn vaal-luʹvddkååʹdd vuõssmõs såbbrest – juʹn ouddâl, ko võboršeǩpiijjmõš leäi älggam.

Vaal-luʹvddkåʹdd pohtt še Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggâz tiõttu, što juʹn eeʹjj 1994 vaalin ouddoummu võboršeǩpiijjmõõžž õhttvuõđâst lie âânnam ǩiõllteeʹst. Teʹl vaal-luʹvddkååʹdd jååʹđteei Pekka Fofonoff da vaal-luʹvddkåʹdd mainsti vuäʹnkânji nuõrttsäämas õõutin võboršiiʹǩǩin.

7. Näggtõs: Ärvvtõõllâmjoukk leäi cõggneei , ij-ǥa leämmaž peäʹltem

Sanila vaiddlõõzzâst mušttlet, što kueiʹtes ärvvtõõllâmjoouk vuäzzlain lie jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ saaʹmi ouddooumažvaalin da jie leʹčče vuäittam leeʹd peäʹlteeʹm, ko pâi õõut võboršeeʹǩǩ sââʹjest. Sanila mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd leäi piijjâm ärvvtõõllâmjoouk sij jiijjâz täävtõõzzi mieʹldd.

Vaal-luʹvddkåʹdd tuʹmmji såbbrest 1.9. što ärvvtõõllamjoukk feʹrttai leeʹd peäʹltem da teʹl ko sij lie tõn piijjâm, vaal-luʹvddkådda leäi vääžnai, što vaaldšemlääʹǩǩ väʹldded lokku ouddmiârkkân ruåđ kuõskki aaʹššin.

Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal, što ärvvtõõllâmjoukk leäi peäʹltem.

– Vaal-luʹvddkååʹdd teâđi mieʹldd sääʹm-meer ij leʹčči priimmâm sääʹmvuuʹd ålggbeällsaž ärvvtõõllâmjoouk da jouʹǩǩe haaʹleeš säʹmmlaid mieʹldd. Tõn lââʹzzen ärvvtõõllâmjooukâst leʹjje še ålggpeäʹl oummu.

Hanna-Maaria Kiprianoff
Hanna-Maaria Kiprianoff lij jååʹđtam saaʹmi ouddoummuvaaʹli 2017 vaal-luʹvddkååʹdd. Govva: Sara Wesslin / Yle

8. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd lij ǩeâlddõõttâm uʹvdded Sanilaaʹje Feodorooff ǩiõllteeʹst puåđõõzz

Sanila vaiddlõõzzâst mušttlet, što vaal-luʹvddkåʹdd ǩeâlddõõđi uʹvddmest suʹnne Veikko Feodorooff ǩiõllteeʹst puåđõõzzid.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad, što Sanila ij tuåimtam siʹjjid ǩeerjlaž raukkmõõžž Feodorooff ǩiõllteeʹst puåđõõzzin. Vaal-luʹvddkåʹdd ij vuäǯǯam Sanilast ni čiõʹlǧǧeemraukkmõõžž tõʹst, mõʹnt ǩiõllteeʹst rapoort jie leäkku õlmmla.

Vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥtuõʹllʼjeei Hanna-Maaria Kiprianoff vuäǯǯai Sanilast njäälmlaž raukkmõõžž vuäǯǯad Feodorooff ǩiõllteeʹst äʹššǩeeʹrjid.

Vasttõõzz mieʹldd tän mâŋŋa Kiprianoff taʹrǩǩii ääʹšš lääʹǩǩoummust, što vuäitt-a son luõvted näkkam poʹmmjid õõudårra. Lääʹǩǩooumaž vaʹsttii suʹnne jeäskka 12.10. jeäʹǩǩää, što äʹššǩeeʹrj vuäitt luõvted, leâša ääʹrjes persoonlaž aaʹššid feʹrttai peittad. Vasttõõzz mieʹldd Sanila ij ni kuäʹss välddam ääʹššest õhttvuõđ luʹvddkådda, nuʹt sij jie ǩiõttʼtõõllâm suu äʹššǩeʹrjjraukkmõõžž.

9. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd lij cõggneei

Vaiddlõõzzineez Sanila da Fofonoff renste, što vaal-luʹvddkåʹdd lij leämmaž peäʹltem.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad, što luʹvddkååʹddest lie õhttsa kutt vuäzzla da siʹjji väärrvuäzzla.

– Puk såbbar lie leämmaž lääǥǥla da tuʹmmstõõǥǥ mieʹrreemvääldla. Såbbrin jie leäkku kuâđđam jeeʹresmiõllsaž jurddjid.

Vaal-luʹvddkåʹdd še vaʹsttad Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa, što vaal-luʹvddkåʹdd lij vaʹlljuum õõutmiõllsânji jiõnstummužtää, ij-ǥa ni ǩii leäkku piijjâm kõõččmõõžž vuâlla vaal-luʹvddkåʹddniiʹǩǩi peäʹlteʹmesvuõđ.

10. Näggtõs: Vaal-luʹvddkåʹdd lij tuåimmâm vaaldšummuž vuõiggâdvuõđprinsiippi vuâstta

Sanila vaiddlõõzzâst ǩeeʹrjtet, što vaal-luʹvddkåʹdd lij tuåimmâm vaaldšummuž vuõiggâdvuõđprinsiippi vuâstta. Fofonoff ǩeeʹrjat vaiddlõõzzâst, što vaal-luʹvddkååʹdd mieʹrren lij siâssâd pâi õõut võboršeeʹǩǩ tän eeʹjj da vieʹǩǩted Veikko Feodorooff ouddooumžen. Sanila leäi še ǩeeʹrjtam vaiddlõõzzâst, što vaal-luʹvddkåʹdd lij siâssâm pâi õõut võboršeeʹǩǩ.

Vaal-luʹvddkåʹdd vaʹsttad, što sij lie leämmaž peäʹlteeʹm, jie-ǥa leäkku siâssâm ni ǩeän täin vaalin.

– Vaal-luʹvddkååʹdd mieʹrren lij leämmaž tuåimmâd tääʹsspeällsânji da vuõiggsaž vaali riâššmõõžž ouʹdde. Vaal-luʹvddkåʹdd haaʹlad teäʹddeed, što vaal-luʹvdddkååʹdd tuâjjan lij leämmaž tuʹtǩǩeed võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ sääʹmǩiõl silttõõzz vueʹzzeld.

11. Näggtõs: Vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥtuõʹllʼjeei lij muårrâm peittastââʹnnemõõlǥtummuž

Sanila ǩeeʹrjat vaiddlõõzzâst, što säʹmmlai kõõskâst lie tättam, što vaal-luʹvddkååʹdd jååʹđteei Hanna-Maaria Kiprianoff ceälkk jiijjâs luõvvsen saaǥǥjååʹđteei tuåimâst tõʹnt, ko son lij Sanila vaiddlõõzz mieʹldd muårrâm peittastââʹnnemõõlǥtummuž (lä. salassapitovelvollisuus) suu tuâjast. Fofonoff ǩeeʹrjat še vaiddlõõzzâst, što sääʹm-meer lij õlmmsânji käddam Kiprianooff peäʹlteʹmesvuõđ.

Vaal-luʹvddkåʹdd mušttal Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa, što Sanila sueʹles mieʹlddõõzzâst leʹjje jiânnai äʹššvââʹjj da näggtõõzz, kook vuâđđõʹvve jaškksaaǥǥid.

Vaal-luʹvddkååʹdd vaʹsttõõzz mieʹldd, tän sueʹles ääʹššǩeeʹrjest mušttlet, što vaal-luʹvddkååʹdd vuäzzla leʹčče välddam õhttvuõđ vääʹrrsaaǥǥtuõʹllʼjeei Tauno Halttaaʹje da sij leʹčče mušttlam suʹnne siʹjji huõlin Kiprianooff peäʹlteʹmesvuõđâst. Äʹššǩeeʹrj mieʹldd Haltta ij välddam ääʹšš kuuitâǥ vaal-luʹvddkååʹdd såbbri ǩiõttʼtõõllma.

– Tät näggtõs ij leäkku tuõtt. Vaal-luʹvddkåʹdd lij såbbreʹstes 13.9.2017 ǩiõttʼtõõllâm sueʹles äʹššǩeeʹrj saaǥǥtuõʹllʼjeei peittastââʹnnemõõlǥtummšest da tuõttâm, što Kiprianoff iʹlla cõggneei tuåimines, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd.

Vaal-luʹvddkåʹdd: "Vaal-luʹvddkååʹdd vuäzzlaid lie aaštčõõttâm"

Vaal-luʹvddkåʹdd ǩeeʹrjat veâl vasttõõzz looppâst, što čõõuč vaalproseʹss lij leämmaž vaal-luʹvddkåʹddniiʹǩǩid sami lossâd. – Vaal-luʹvddkååʹdd vuäzzla lie takai oummu, kook lie tuåimmâm saaʹmi äʹrbbvuâđlaž siiidsååbbarinstituutio ouʹdde da sääʹm-meer ouʹdde.

Sij lie ǩiččlõõttâm seuʹrrjed sääʹmlääʹjj da sääʹmasetõõzz tuʹmmstõõǥǥineez, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd vaaldšemvuõiggsa.

Vaal-luʹvddkåʹdd še huânat tõn vueʹjj, koin lie piijjâm vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõõǥǥid kõõččmõõžži vuâlla da viârtam oʹdinakai vuäzzlaid leʹbe saaǥǥtuõʹllʼjeei.

– Oummu lie joba aaštčõõttâm vaal-luʹvddkåʹddniiʹǩǩid. Näkkam vueʹjj lie päʹrttääm siidsååbbarinstituutio tuåimmvääʹld, ǩeeʹrjat vaal-luʹvddkåʹdd sij vasttõõzz looppâst.

Vaaldšemvuõiggsest vueʹrdet tuʹmmstõõǥǥ juʹn ouddâl eeʹjjvaajtõõzz

Veâl ij tieʹđ alttad-a Veikko Feodoroff ouddooumžen. Yle Sääʹmjânnma uvddum teâđai mieʹldd Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiǥâs oudd vuõssmõs tuʹmmstõõǥǥ ouddâl eeʹjjvaajtõõzz, leʹbe puõʹtti neäʹttlest.

Varrasamosat: Sää´mjânnam

Váldoođđasat

Bivnnuhamosat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä