Säämi |

Vandârdeijei kolleäigi lii keesi, mutâ tulve puáhtá kiddiđ pálgáid tego Kevo-pálgá – Ucjuuhân puátá uđđâ Äigivandârdempäälgis

Toovláš Anarâš-päälgis lii ain uáinusist, mut Meccihaldâttâs ij huolâd tađe eenâb tast.

Aimo Leppäkangas
Leppäkangas iävtut, ete jis Kevo pálgás ij peesâ tulve tiet, te kannat vyelgiđ Tuodârpálgás. Govva: Aimo Leppäkangas / priivaat kove

Vandârdeijei kolleäigi lii keesi. Tave-Suomâ ohtâ tobdosumâsijn vandârdempálgáin, Kevo-päälgis, lii kiddâ tulve tiet.

Päälgis jotá Kevo kanjonist já lii 63 km kukke. Pálgást láá sajeh, mast kalga rasteldittiđ juuvâid, já taan kiiđâ pálgá lekkii manjeed tulve tiet. Meccihaldâttâs kärdimiäštár Aimo Leppäkangas muštâl, ete päälgis lâi kiävtust muáddi oho, ovdil ko tom koolgâi pieijâđ vuot kiddâ.

– Jonsahpeeivi maŋa tot lâi áávus, mut talle-uv lâi čääsi paijeen já talle oppeet pottii arveh, moh pajedii čääsi, iätá Leppäkangas.

Meccihaldâttâs jotá tipšomin pálgáid suullân muádi oho kooskâin já talle ko sij uáinih, et päälgis lii torvolâš, te lekkih tom oppeet. Kevo-jäävri čääsi aloduv puáhtá meid čuávvuđ, já tast puáhtá árvuštâllâđ, et lii-uv pálgá piällást mon ennuv čääsi.

Tääl ko päälgis lii kiddâ Leppäkangas iävtut Kevo-pálgá sajan Tuodârpálgá.

– Tuodârpäälgis mana eenâb tuoddârist ko juhâriddoost, mut tot lii älkkeb já uánihub, ko Kevo kanjon päälgis, čielgee Leppäkangas.

Kevon kanjoni
Kevo päälgis jotá Kevo kanjonist já lii 63 km kukke. Govva: Meccihaldâttâs

Äigivandârdem päälgis puátimin Ucjuuhân

Ulmuuh láá taan keesi vandârdâm já koijâdâllâm ennuv pálgáin, já tääl lii-uv Ucjuuhân valmâštuumin uđđâ päälgis, Äigivandârdem päälgis. Täst ávhástâlleh puáris pálgá já taat olášuvá ovtâspargoin Ursain já Tuurku ollâopâttuvâin.

Päälgis lii 14 km kukke, ige taat lah riegismätki, tast kalga väzziđ meid maasâd.

– Juurdân tast lii maailmubâlâšvuotâ. Tot ij oinuu mudoi ko uápistemkoolbâin pálgá piällást já ohtâ kilomeetter pálgást västid miljard ihheed ääigist, muštâl Leppäkangas.

Pálgá virgálâš lekkâm lii lávurduv syeinimáánu 25. peeivi Ucjuuvâst.

Anarâšpäälgis-uv lii merkkejum, mutâ Meccihaldâttâs ij tom tipšo

Jis haalijd uápásmuđ anarâšâi tovlááš pálgái, puáhtá väzziđ merkkejum anarâšpálgá, veikkâ Meccihaldâttâs ij tast innig huolâd.

Pálgá mield Anarâšah läävejii keessiv jotteeđ. Päälgis vuálgá Čevetjäävrist Njuárgám kuávlun já mana Taažâ pele Uunjaargân. Pálgá mield piäsá Rousajäävri ävđintuve räi, já tast tot iärrán Taažâ rääji vuástá.

Ilmar Mattus lâi ohtâ tain, kiäh algii 1990-lovvoost uuccâđ taan pálgá oovtâst taažâigin. Keessiv 1993 Mattus vaazij vuosmuu tove taan pálgá.

Kuldâl tast maht keessiv 1993 vazzii Anarâšpálgá.

Tast uáináh meccihaldâttâs Tave-Suomâ vandârdempálgáid.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä